1.

5.

37. 36 Masinatööstuse erialaliitude kujunemine Eestis

107.

17. 16 Joonis 3 Joonis 4

85. 84 Keevitaja kutseeksam Robotitehnika kutseeksam

12. 11 Mida kõike ei valmistatud?

100. 99 Windak OÜ peahoone Harjumaal Peetris

77. 76 Tööstus 4.0 labor FS Team vormel

2. EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT TTÜ MEHAANIKA JA TÖÖSTUSTEHNIKA INSTITUUT 85 Tallinn 2021

3. Koostajad: Priit Kulu, Triin Ploompuu Toimetaja: Priit Kulu Fotod: autorid, EML ja MTI fotokogud, Shutterstock Esikaane foto: Shutterstock; tagakaane foto: Gunnar Loss (EFA_335_0_189543) Kujundaja: Tiia Eikholm Autoriõigus: Eesti Masinatööstuse Liit, 2021 ISBN 978-9949-83-688-8

46. 45 Joonis 3. ManuFuture visioon 2030 tööstuse arengulainetest. Allikas: http://www.manufuture.org/strategic-research-agenda/vision-2030/. Joonis 2. Eesti toodab rohkem kui varem. OECD tootmisindeks (MEI) 2020 III kvartali tulemused. Allikas: http://stats.oecd.org/index.aspx?queryid=90#

33. 32 le saame pakkuda riigile, karjäärinõustajatele jt tõenduspõhist ülevaadet tööstuse lähitulevikust. OSKA uuringuid kasutatakse haridus- ja tööpoliitika suunamiseks, kar - jäärinõu andmiseks ning mitmetel muudel viisidel. Loodetavasti saavad uuringutest kasu ka ettevõtjad ja erialaliidud. Soovime eduka koostöö jätku, sest alustame OSKA metalli- ja masinatööstuse uuringu uuendamist juba selle aasta teises pooles. Tööstuskeskkond on süsteem, kus ellu jäävad tugevad ja õpivõimelised ning see on potentsiaal, mida metalli- ja masinatööstusel rohkesti jagub. Palju õnne ja jätkugu liidul jõudu seda potentsiaali juhtida ka järgmised 85 aastat!

7. 6 Seetõttu olen ma kindel, et hoolimata kõigist raskustest nii minevikus kui ka täna - päeval on Eesti masinatööstus elujõuline ja sellest võivad rääkida meie järeltulevad põlvkonnad Eesti Masinatööstuse Liidu 150. aastapäeval! Sellepärast, et kogu selle tööstuse südameks on meie oma inimesed, keda iseloo - mustavad visadus, tarkus, paindlikkus ja nutikus kõigis muutuvates olukordades hak - kama saamiseks! Emöke Sogenbits

25. 24 Masinatööstuse ettevõtete tööstustoodangu maht 2019−2020 Allikas: statistikaamet Masinatööstuse ettevõtete põhitegevusala järgi toodangu ekspordiindeks, eelmise aasta vastav kuu=100 │ jaanuar 2019 − detsember 2020 2019 2020 160 120 80 40 0

98. 97 tav insener. Kontrollimise protseduurid teostatakse vastavalt ISO 9001 standardile, mida kord aastas Bureau Veritas verifitseerib. Pakkumaks oma klientidele täiendavat kindlustunnet oleme sõlminud insenertehnilise projekteerimise alase vastutuskind - lustuslepingu 250 000 € ulatuses. Täpsem kindlustatud tegevusala on „Seadmete ja masinate ning nende osade projekteerimine, tugevusanalüüside teostamine“. Kui soovite abi insenertehniliste probleemide lahendamisel, soovite hakata arenda - ma oma toodet, vajate kvaliteetseid tootejuhendeid või inseneride konsultatsiooni, siis Revismo Engineering on Teile kindlasti abiks. Revismo kollektiiv töövälisel ajal

79. 78 Lähiperspektiivis jätkatakse ja suurendatakse uute konkurentsivõimeliste tehno - loogiate, toodete, teenuste ja protsesside juurutamist ning arendamisprojektide toetamist. Ettevõtete vajadustest lähtuvalt pakutakse täienduskoolitust, toetust tootearenduse ja tehnoloogia ning tootlikkusega seotud projektidele ja tellimuste - le. Viiakse läbi regulaarseid kohtumisi ettevõtete ja koostööpartnerite esindajatega, mille käigus antakse ülevaade erialastest uudistest ning arutatakse õppeprotsessi tihedamat lähendamist ettevõtlusele. Peamised koostööpartnerid praktikabaaside osas on läbi aegade olnud: BLRT Group, Norma AS, ABB AS, Radius Machining OÜ, Sumar Tools OÜ, Favor AS, AS Baltic Workboats, Saku Metall AS, Sami AS, HANZA Mechanics OÜ, Norcar-BSB Eesti AS, Paide Masinatehas AS, Meiren Engineering OÜ, Bestra Engineering AS, Finest Steel AS, Tech Group AS, Stera Same AS.

86. 85 Kutseeksamite sisuka ja õiglase läbi viimise eest aitäh Jelena Kruglovale ja Galina Trofimovale Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Villu Repänile, Ülo Rampile, Raido Viltile ja Allan Patskale Tartu Kutsehariduskeskusest, Viktor Dremljugale, Indrek Saa - rele, Terje Kruusalule ja Jüri Postile Võrumaa Kutsehariduskeskusest, Lembit Miili - le ja Urmas Rebasele Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Eduard Brindfeldtile, Virgo Rottenbergile, Rein Piknerile ja Veiko Põldmaale Tallinna Tööstushariduskeskusest, Albert Ustimenkole ja Jaan Mätasele Viljandi Kutseõppekeskusest, Enn Helemäele, Leho Lilleorule, Tatjana Karaganovale ja Aleksandr Sagalajevile Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolist, Olev Metsisele ja Nikolai Jukinile Rakvere Ametikoolist, Janis Pii - ritalole, Samo Saartsile ja Toomas Pihlile Tallinna Tehnikakõrgkoolist ning keevitajate koolitajale Harri Veskimeistrile. Teksti koostamisel kasutatud Sirje Murre ja Matti Timmermanni mälestusi.

14. 13 Tabel 4. Mõningate masinatööstuse toodangugruppide kasv aastatel 1950-1974 Toode, ühik 1950 1960 1974 Elektrimootorid, tuh tk 76 216 292 Naftaaparatuur, tonni 4200 7000 21000 Muundurid, tuh kW - 770 4000 Ekskavaatorid, tk - 339 1835 Mida kõike ei valmistatud? Periood 1991-2020 Pärast Eesti tasiseseisvumist 1991. a tööstustoodang vähenes oluliselt. Tööstust ümberstruktureerides suleti palju tehniliselt vananenud, tooraine ta turuta jäänud ettevõtted, osa seadmestati ümber, et oleks võimalik toota Euroopa turu tarvis. 1994. a moodustas Eesti tööstustoodang ca 19 % SKPst ja selle osatähtsus aasta- aastalt vähenes (1991. a moodustas see 34,3 %, 1992. a – 31,1 %, 1993. a – 23,8 %, 1994. a – 18,7 %) (ENE 9).

43. 42 • Kristo Kaugija, Raasiku Elekter AS • Oliver Mets, Insero OÜ • Priit Lind, BLRT Masinaehituse OÜ • Tõnis Raamets, Silwi Autoehituse OÜ • Tõnu Lelumees, teadus- ja arenduskeskus IMECC, esimees • Veljo Konnimois, Radius Machining Eesti Masinatööstuse Liidu juhatus 2016–2018 • Hendrik Ross, Aramet OÜ • Indrek Rohtma, Vondarson OÜ • Joosep Mäe, Custom Metal OÜ • Kristo Karjust, Tallinna Tehnikaülikool • Marek Pakkin, Tallinna Tehnikakõrgkool • Paul Alekand, Tallinna Tööstushariduskeskus • Priit Lind, BLRT Masinaehituse OÜ • Tõnis Raamets, Silwi Autoehitus AS • Tõnu Lelumees, teadus- ja arenduskeskus IMECC Eraldi suur tänu eelmisele tegevjuhile Kristjan Kõrgesaarele!

44. 43 TÖÖSTUS 4. 0 Tauno Otto Tööstus 4.0 lühiülevaade Tööstus 4.0-st on kujunenud sünonüüm tööstuse digitaliseerimisele. Ajalooliselt eristatakse tööstusrevolutsioone järgmiselt: • Tööstus 1.0 – aurumasinate kasutuselevõtt, manufaktuuride teke • Tööstus 2.0 – elektrimasinate kasutuselevõtt, masstootmise teke • Tööstus 3.0 – arvjuhtimise kasutuselevõtt, programmeeritavate loogikakontrolle - rite kasutuselevõtt, robot- ja paindtootmise teke • Tööstus 4.0 – pilveteenuste kasutuselevõtt, masinatevahelise pilvepõhise suhtlu - se ja suurandmete kogumise teke, küber-füüsikaliste süsteemide (CPS) areng. Tööstus 4.0 tehnoloogiad, mida seostatakse Tööstus 4.0, on toodud Joonisel 1. Joonis 1. Tehnoloogiad, mida seostatakse Tööstus 4.0-ga

4. 3 Sisukord Eessõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 150 aastat Eesti masinaehitust ja metallitööstust (P. Kulu) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 Väljakutsetest Eesti masinatööstuses (T. Lelumees) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Masina- ja metallitööstuse tulevik läbi tööjõu- ja oskuste prisma (A. Ungro, T. Kaelep, R. Leoma, A. Leemet) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 85 aastat Eesti Masinatööstuse Liitu (P. Kulu) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 Eesti Masinatööstuse Liit 2021 (T. Ploompuu) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 Tööstus 4.0 (T. Otto) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 Inseneriakadeemia ellukutsumise vajadusest – nutikale Eestile annavad sisu insenerid (R. Veinthal) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 Mehaanika ja tööstustehnika instituut 2021 (K. Karjust, P. Kulu) . . . . . . . . . . . . . . . 53 60 aastat mehaanika valdkonna koolitust Tallinna Tehnikakõrgkoolis (V. Vainola) . . . 74 Masinatööstus – kutsesüsteemi lipulaev (M. Johandi, T. Randma) . . . . . . . . . . . . . 79 EMIL – Eesti Mehaanikainseneride Liit (A. Hermaste, P. Kulu) . . . . . . . . . . . . . . . . . 86 Arengud tööstuses ja väljakutsed eesti masinaehituses (J. Riives) . . . . . . . . . . . . . 89 Head praktikad (Alise Technic OÜ, AQ Lasertool OÜ, Revismo OÜ, Windak OÜ) . . . 92 Eesti Masinatööstuse Liit tunnustab . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 EMLi liikmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101

53. 52 Pikaajalise perspektiivi peamisteks meetmeteks võiksid olla Euroopa ning Eesti digi- ja rohepöörde poliitikatega kooskõlalise ja Eesti majandusstruktuurile vastava aka - deemilise võimekuse väljaarendamine ja selleks tarbeks rahvuslike ja üleeuroopalis - te võrgustikega liitumine. Inseneriakadeemia ambitsiooniks on viie aastaga: 1. Senisest enam panustada ümberõppeprogrammidesse (kaasata vähemalt 500 inseneri ja spetsialisti). 2. Viia perioodi lõpuks kõik inseneri tasemeõppeprogrammid vastavaks digi- ja rohe- pöördest tulenevatele nõuetele. 3. Saavutada järgmiseks perioodiks partnerettevõtetes oluline (15-30 %) tööviljaku - se tõus. Foto: Shutterstock

24. 23 2016 2017 2018 2019 2020 500 450 300 15 0 miljonit eurot Kaupade eksport tegevusala järgi │ 2016−2020 Allikas: statistikaamet 2016 2017 2018 2019 2020 Keskmine brutokuupalk töötleva tööstuse ettevõtetes │ I kvartal 2016 − IV kvartal 2020 Allikas: statistikaamet eurot 1600 1200 800 400 0

68. 67 Nutikad ja multifunktsionaalsed komposiitstruktuurid (teemajuht: prof Jüri Majak) Uuringute põhieesmärgiks on struktuuri seisundi jälgimisvõimekusega nutikate komposiitstruktuuride arendus. Välja on töötatud metoodika komposiitstruktuuride projekteerimiseks informatsiooni kogumis- ja töötlemisvõimekusega konkreetsete struktuuride jaoks (nt integreeritud sensoritega seisundi ja keskkonna hindamiseks). Nutikate materjalide valmistamisel rakendatav kihtlisandustehnoloogia võimaldab projekteerida ja valmistada keeruka kuju ning optimaalse geomeetriaga elektrooni - kakomponentide kaitsekapsleid. Multifunktsionaalsete klaaslaminaatstruktuuride projekteerimisel on eesmärgiks etteantud omadustega (mehaaniliste, heli- ja vibratsioonisummutusvõimekusega) klaaslaminaatpaneelide saamine. On läbi viidud eksperimentaalsed uuringud jääk - pingete määramiseks ning väljatöötamisel on metoodika jääkpingete arvestamiseks simulatsioonimudelites. Funktsionaalne gradientmaterjal (vasakul) ja puusaliigese implantaat (paremal) Nutikas struktuur: pingete jaotus integreeritud komponendi läheduses

96. 95 Ettevõte tegutseb valdkonnas, kus on vajalikud spetsiifilised kvaliteedijuhtimis - süsteemid – autotööstus (IATF 16946), rongitööstus (EN 15085), tuuleenergeetika (APQP4Wind). Need ja samuti tootmine konkurentsivõimelises piirkonnas on taga - nud ettevõttele jätkuva edu. Tehnoloogilise võimekuse arendus käib järk-järgult ja koostöös klientidega, ettevõte investeerib vastavalt klientide vajadustele, et tagada pidev käibe kasv. Samuti käib pidev töö tehnoloogilise arendamisega et tõsta tootlikkust. See on taganud ettevõt - te konkurentsivõime varasemalt ja ka tulevikus. Tulevikus on vaja üha enam tähelepanu pöörata automatiseerimisele ja nutikatele digilahendustele, et vähendada tööjõu vajadust tooteühiku kohta. Perspektiivikad sektorid, kus meie kliendid töötavad ja kuhu me juba täna kompo - nente tarnime, on tuuleenergeetika ja E-mobility. Alumiiniumikeevitus

26. 25 MASINA- JA METALLITÖÖSTUSE TULEVIK LÄBI TÖÖJÕU- JA OSKUSTE PRISMA Ave Ungro, Terje Kaelep a , Rain Leoma, Anneli Leemet b Masina- ja metallitööstus on üks juhtivaid töötleva tööstuse valdkondi Eestis, kus on hõivatud ligi kolmandik tööstussektori töötajatest. Masinatööstuse tegevusaladest suurima hõivega on transpordivahendite ja elektriseadmete tootmine ning seadme - te remont ja paigaldus. Metallitööstuses on enim hõivatuid metalltoodete tootmise tegevusalal, metallitootmine moodustab väikse osa. Viimastel aastatel on sektori hõive püsinud stabiilsena. Joonis 1. Keskmine tööga hõivatud isikute arv, Allikas: Statistikaamet EM041 a OSKA uuringujuhid b OSKA analüütikud

73. 72 Tribosüsteemide arendus (teemajuht: vanemteadur Maksim Antonov) Testimisvõimalused hõlmavad liuge- (koos või ilma määrimiseta toa- või kõrgtempe - ratuuridel), abrasiiv- (erinevad koormused, kiirused, abrasiiv, kuiv või märg, erinev abrasiivi kontsentratsioon, toa- või kõrgtemperatuurid, jne.) ning kombineeritud kulumise protsesse (nt tribokorrosioon või löökabrasiivkulumine) (vt skeemi). Ettevõtete tarvis modifitseeritakse olemasolevaid või luuakse uusi katsetusviise, imi - teerimaks tegelikke tingimusi. Tänu täpsetele madalkoormusanduritele (koormuse ja positsiooni eraldusvõime vastavalt 0,5 mN ja 1 μm), viiakse läbi miniproovikeha - de või pehmete materjalide (nagu paber, tekstiil, käsn jne) katsetusi. Minimaalseid kulumisi saab mõõta tänu 3D optilisele profilomeetrile (täpsus on kuni 0,01 nm). Tulemusi kasutatakse olemasolevate materjalide või toodete täiustamiseks ja uute loomiseks vajaliku pideva tootearenduse tsükli sisendina. Tänapäeva uurimis- ja tootmisseadmete ja modelleerimistarkvara kättesaadavus võimaldab töötada välja uusi innovaatilisi materjale.

94. 93 töö, nt kliendinõuete, andmete sisestamine, kontrollimine automatiseerida ja sellest vabanev nutikate kolleegide ressurss suunata tootmisprotsesside paren - damisse ja seal vajalike IT lahenduste leidmisse ja automatiseerimisse. Ettevõtte loomisest saadik oleme silmas pidanud, et kasutame innovaatilisi sead - meid, mis on ka keskkonnasõbralikud. Seade on mõistlik siis uuema vastu vaheta - da, kui uus on tootlikum, säästlikum, ohutum nii keskkonna kui ka ressursitõhu - suse mõttes. 4. Meie fookus täna on energiasektoril, kus on põnevaid taastuvenergia lahendusi, meditsiini- valdkonnal, kus on pidevalt uusi arenguid ja logistika alates nutipost - kastist, pakiautomaadist kuni elektriautode, vee- ja õhusõidukiteni. Püüame kaa - sa rääkida tulevikutoodete tootmisel ja arengutes ning hoida kätt pulsil igapäeva - selt maailmas põnevate lahenduste loomisel. Meeskonnas peitub vägevus, meie parim meeskond!

74. 73 Disainil baseeruvad toote- ja teenusesüsteemid (teemajuht: prof Martin Pärn) Disaini ja tehnoloogia tuleviku nägemuseks uuritakse, kuidas uute tehnoloogiate ra - kendamine muudab inimeste käitumist, minimeerimaks kaasnevaid ühiskondlikke riske ning suurendamaks tehnoloogia arengust saadavat kasu. Disainist juhitud otsiva uurimise kaudu tegeldakse kaasaegsete kompleksete prob - leemide ja situatsioonide lahtiharutamisega, visandades võimalikke lahendusvarian - te, -stsenaariume ja visioone, võimaldades sissevaadet võimalikku tulevikku ning aidata ettevõttel mõista globaalsete trendide mõju ja neist avanevaid võimalusi. Tõlgendatakse inimeste muutuvaid käitumistavasid ja harjumusi ning otsitakse neile toetuvaid väärtust loovaid toote ja teenuse ideid, aidates nii läbi inimliku ja tunne - tusliku tasandi mõistmise suunata tehnoloogia arendust. Innovatsiooniprotsessi esimesel etapil, kus toimub uurimustöö on fookuses ideede genereerimine, kontseptsioonide loomine ja testimine; selle tulemusena sünnivad terviklikud sissevaated soovitud tulevikku. Seda analüüsides ja hinnates on võima - lik luua samm-sammult soovitud suunas astuvaid tegevusstsenaariume ja koostada konkreetseid lähteülesandeid toote- või teenuse arenduseks.

20. 19 Transportvahendite tootmine Transportvahendite tootmine on üheks oluliseks grupiks, millises tegutseb Eestis üle 150 ettevõtte. Suuremateks on Norma AS (autoohutussüsteemid, turvavööd), Stoneridge Electronics (elektroonikaseadmed autotööstusele), AS Fors MW (metsa- veohaagised, tõstukid), AS Respo Haagised, OÜ Birger, AS Bestnet (haagised), OÜ Tarmetec (autode lisavarustus), PKC Eesti AS (juhtmeköidikud autotööstusele), Universal Industries OÜ (summutid), Baltic Workboats AS (alumiiniumlaevad), AS Luksusjaht (plastikjahid ja kaatrid). Selle grupi ettevõtete toodangust põhiline osa (91,1 %) läks eksporti, sellest mootorsõidukite osad ja tarvikud - 35 %, haagised ja poolhaagised – 22 %, ujuvkonstruktsioonid – 6 %, laevad – 6 %, jahid ja paadid – 4 %, muud – 28 %. Eesti masina- ja metalliööstuse TOP 10s 2020.a. olid Äripäeva (Äripäev, sept 2020) andmetel olid: • Konesko AS • Norma AS • Meconet AS • Galv-Est AS • Electroair OÜ • Radius Machining OÜ • Ticci OÜ • Milectria Est OÜ jt

101. 100 EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT TUNNUSTAB 2019 Aktiivseim liige 2019: VENTEN OÜ Aasta 2019 sõber: Saksa-Balti Kaubanduskoda Aktiivseim Nõukogu liige 2019: Priit Lind Aasta tegu 2019: BLRT-s toodetud ainulaadne avamere haakpoi Eesti Masinatööstuse Liidu auraha: PRIIT KULU 2018 Aktiivseim liige 2018: Radius Machining Aasta 2018 sõber: Tööstusuudised.ee Aktiivseim Nõukogu liige 2018: Kristo Kaugija Aasta tegu 2018: ISEAUTO Eesti Masinatööstuse Liidu auraha: JÜRI RIIVES 2017 Aktiivseim liige 2017: Saku Metall Allhanke Tehas Aasta 2017 sõber: Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium Aktiivseim juhatuse liige 2017: Tõnu Lelumees Aasta tegu 2017: Merkuur OÜ ja mobiilsed töötoad Eesti Masinatööstuse Liidu auraha: PAUL TREIER 2016 Eesti Masinatööstuse Liidu auraha: ALEKSEI HÕBEMÄGI

19. 18 Metallitööstusettevõtteist suuremad on Ruukki Products AS (metallitooted, ehitus - konstruktsioonid), AS Saku Metall allhanketehas (õhukesest lehtmetallist tooted, liftid), Fortaco Estonia AS, OÜ Marketex Offshore Constructions, AS Remeksi keskus (metallkonstruktsioonid), OÜ T-Tammer (metalluksed), AS Estanc (mahutid), AS Meta- print (metalltara), HANZA Mechanics Tartu AS, AS Favor, AO Lasertool OÜ (metalli - töötlus) ja ETS Nord AS (ventilatsiooniseadmed). Masinate ja seadmete tootmine Masina ja seadmete tootjana tegutseb ligi 200 väikest ja keskmise suurusega ette- võtet. Suuremateks ettevõteteks on AS Hekotek (puidutöömasinad), OÜ Palmse me - haanikakoda, Onior OÜ (metsaveohaagised, palgitõstukid), AS Sami (ehitustõstukid, metsatöömasinad), AS Tech Group (konveierliinid), OÜ Tehnobalt (teisaldus- ja tõs - teseadmed), JTK Power Finmec Estonia AS, AS Rauameister (tootmise automatisee - rimisseadmed, tootmisliinid), Interconnect Product Assembly AS (töötlusseadmed ja tööstuselektroonika), OÜ PMT (erinevad seadmed masinatööstusele), Sveba-Dahlen Baltic OÜ (toiduainetööstusseadmed), AS Pesmel Eesti (konveiersüsteemid), Metso AS (suurköögiseadmed). Joonis 6

42. 41 sest. Ekspordimahtude kasvatamine saab olema tõsiseks väljakutseks, millesse täna panustada. Eesti Masinatööstuse Liidu Nõukogu koosseis 2020 – 2022 • Aet Sooääre, Intar MW • Emöke Sogenbits, HANZA Mechanics Tartu AS • Frid Kaljas, Festo OY AB Eesti filiaal • Heikki Mäki, Finesta Baltic OÜ • Kristi Tölp, Electromatix OÜ • Kristo Karjust, Tallinna Tehnikaülikool, mehaanika ja tööstustehnika instituut • Kristo Vaher, Tallinna Tehnikakõrgkool • Oliver Mets, Insero OÜ • Priit Lind, BLRT Masinaehituse OÜ • Rain Johanson, Eesti Kraanavabrik OÜ • Tõnu Lelumees, teadus- ja arenduskeskus IMECC, esimees • Veljo Konnimois, Radius Machining Eesti Masinatööstuse Liidus töötavad täna: Triin Ploompuu – tegevjuht, Tõnu Lelu - mees – teadus- ja arendusnõunik, Alexandra Lumiste – assistent. Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse koosseis 2018–2020 • Emöke Sogenbits, HANZA Mechanics OÜ • Heikki Mäki, Finesta Baltic OÜ • Marek Pakkin, Tallinna Tehnikakõrgkool • Marti Jeltsov, Estlow Consulting OÜ • Kristi Tölp, Electromatix OÜ • Kristo Karjust, Tallinna Tehnikaülikool, mehaanika ja tööstustehnika instituut

16. 15 Suuremad ellujääjad üleliidulistest tehastest olid Arsenal, Balti laevaremonditehas, Dvigatel, Ilmarine, Tallinna Ekskavaatoritehas, Tallinna masinatehas, Võit ja Volta, kohaliku tööstuse ettevõtteist Norma, Pioneer, Tarberaud ja Vasar. Uuteks tegijateks masina- ja aparaaditööstuse kerkisid esile elektroonikaettevõtted, millede toodangust suurem osa läks eksporti. Siinne arvutitootmine arenes kiirelt, kuna välismaa ettevõtetel oli siin toota oluliselt odavam, mis tingis arvutite madala - ma hinna ja kasvatas eksporti jõudsalt. Ekspordi kasvatamiseks oli vaja investeerin - guid, kuid lisaks Investeeringutele tegeleti rahvusvahelisel tasandil erinevate prog - rammidega ekspordi arendamiseks. Siin toetas ka Soome Eesti majandust rahaliselt nind tehti ühiselt koostööd Euroopa Liiduga ühinemise osas. 1998. aastal moodustas metalli- ja metalltoodete haru ekport müügist 55,2 %, mis oli kogu metalli- ja masinatööstusest väikseim. Kõige rohkem eksportis mootorsõi - dukite, haagiste ning poolhaagiste alamharu, kelle müügist oli eksport 93,6 %. Kõige rohkem langes just suurima ekspordiga allharu müük, eelkõige turvavööde ekspordi Venemaale äralangemisega. Lisaks oli 1998. a ka selge, et siinne tööjõud ei püsi iga - vesti odavana. Kuna see eelis hakkas kaduma, tuli veelgi rohkem rõhuda kvaliteedi tõstmisele. 2000. aastal ületati töötlevas tööstuses 50 % piir, mis tähendas, et üle poole töötleva tööstuse toodangust läks ekspordiks. Samas tasub mainida, et osades tööstusharu - Joonis 2

15. 14 Ettevõtete erastamine Riikliku sektori reformimine Eestis aastail 1991-1993 algas ettevõtete lahtiriigistami - sega. See toimus kolmes vormis: • Riiklike aktsiaseltside ja riigiettevõtete loomine (nn “uusriigistamine”) • Rendi- ja rahvaettevõtete moodustamine • Erastamine (sh õigusjärgsetele omanikele vara tagastamine) Riigiettevõtetena loodi riiklikud aktsiaseltsid (RAS) Balti laevaremonditehas, Ilma - rine, Dvigatel, Volta, Põllumasinate tehas Võit, ETK Kaubandusliku inventari tehas. Rendi- (RdE) ja rahvaettevõtetest (RE) võib nimetada Normat ja Metallisti. Erasta - misele kuulusid ja loodi aktsiaseltsid (AS) Tallinna masinatehas, Vasar, Eesti Talleks, SHTAMT, ESTEL (varem tuntud kui TTK Elektroonikatehas). 1993. a I pooleks oli väi - keprivatiseerimise teel erastatud 676 objekti. Alustati katseliselt 7 suurettevõtte erastamisega (tuntud kui “suurprivatiseerimine”). Eesti Tööstuse Keskliidu andmetel (Eesti Tööstus, 1994) oli Eesti TOP 93 hulgas Balti laevaremonditehas, Norma, Tallinna masinatehas; eriauhindu väärivate hulgas olis RAS Silmet – uute eksporturgude hõivamisel, RE Juveel ja RAS Loksa laevaremon - ditehas – edukad ümberstrutureerijad, AS SHTAMP – teadusmahuka toodangu au - hind. Suuremateks edukateks arenevateks ettevõteteks olid RAS Valumehaanikka (194 töötajat), RdE Metallist (242 töötajat), AS Vasar (402 töötajat), AS Pioneer (246 töötajat), RAS Ilmarine (536 töötajat), RAS Dvigatel (2005 töötajat), AS Masinatehas (771 töötajat), Põllutöömasinatehas Võit (167 töötajat), Talleks (920 töötajat) jt. Joonis 1

71. 70 Desintegraatortehnoloogia (teemajuht: teadur Dimitri Goljandin) Desintegraatorveskitel põhinevad löökjahvatuse ja separatsiooni kombineeritud koossüsteemid võimaldavad jahvatada erinevates reziimides (otse-, separatsioon- ja selektiivjahvatus, portsjon- ja pidevjahvatus). Koos sisseehitatud inertsiaalsepa - reerimissüsteemiga on võimalik jahvatada koos separatsiooniga pulbrilisi materjale (nt plast, kumm, komposiitmaterjalid, trükiplaadid). Desintegraatorveskite süsteemid: laboratoorne süsteem DSL175 (a) ja pooltööstuslik inertsiaaltsentrifugaalklassifikaatoriga süsteem DSL 115 (b) Uuritakse erinevate materjaligruppide jahvatatavust: • metallmaterjalid: malmi, mitterauasulamite ja roostevabateraselaastud; nikli- ja kroomisulamid (plastsete metallide esindajad); • keraamilised materjalid: mineraalsed maagid; kivimid (habraste materjalide esin - dajad); • komposiitmaterjalid: kõvasulamid, plastkomposiitmaterjalid, trükiplaadid (metall- klaaskiudplastiga lamineeritud komposiitmaterjal), autorehvid jm tooted. Jahva - tusel aset leidva mehaanilise aktivatsiooni ärakasutamiseks uuritakse vastavaid kaasnevaid tehnoloogilisi protsesse. Viimasel ajal tööstusele suunatud rakendusuuringute näiteina võib tuua kasutatud tekstiili ümbertöötlust selle korduvkasutuse eesmärgil, Silmetis tekkiva nioobium- räbu ümbertöötlust ja väärindamist, trükiplaatide ümbertöötlust jpm.

65. 64 Eesmärgiks on välja töötada lahendusi ja süsteeme, mis aitavad ettevõtetel kiiresti analüüsida robotiseerimise otstarbekust, valida otstarbekaid tööstusroboteid, leida optimaalseid lahendusi erinevate robotiseeritud töökohtade kavandamiseks, opti - meerida robotprotsesse (nii töökoha kui ka kogu tootmise põhiselt) saavutamaks planeeritud tulemusi ettevõttes. Arenduste väärtusahel Ennetava hoolduse ja monitooringu süsteem tootmises (teemajuht: prof Kristo Karjust) Tootmise monitooringu ja prognoosimise süsteemi eesmärgiks on tööpinkide ja seadmete hõivatuse ja koormatuse jälgimine reaalajas. Süsteem on mudelipõhise optimaalse funktsionaalsusega, kliendikeskse kiire ümberkonfigureerimise võimalu - sega, madalate investeerimiskulude ja juurutusajaga ning suunatud eelkõige väike ja keskmise suurusega tööstusettevõtetele. Süsteem toob välja tööpingi tööajad, seisakud ja tootlikkuse valitud ajaperioodil ning aitab leida tootmisliini kitsaskohti. Süsteem võimaldab ka prognoosida seadme - Tootmisprotsesside reaalajas monitooringu ja ennetava hoolduse süsteem

48. 47 SmartIC (http://smartic.ee/) on alates 2019. a kantud teaduse teekaardi objektide nimekirja. Aastani 2025 kokkulepitud strateegias keskendutakse fookustele: • keeruliste prototüüpide ettevalmistamine, valmistamine ja kvaliteedikontroll, • digitaalsete kaksikute arendamine, VR & AR tehnoloogiate rakendamine, • tööstusrobootika, • isejuhtivad sõidukid tootmise logistikas, • ennetav hooldus ja nutika tootmise optimeerimine, • turvaline ja jätkusuutlik energiavarustus nutikale tootmisele. Nii võimaldab digikaksikute loomine tootmisprotsessi virtualiseerida, programme simulatsioonis tootmist katkestamata testida, töötajate väljaõpet kiirendada ning kogu tootmisinfot vajadusel arvuti, virtuaalreaalsuse või nutitahvli kaudu distantsilt kuvada ja juhtida (vt Joonis 4). Eestis on Tööstus 4.0 temaatikat toetatud SA Archimedes nn „nutika spetsialiseeru - mise rakendusuuringute“ meetme, ning mitmete EAS digidiagnostika ja digitoetuste programmidega. 2021. a on Euroopa Liidu ja MKM toel loomisel Eestisse ka Euroopa digiinnovatsioonikeskus (DIH), mis läbi robootika ja tehisintellekti arenduste ette- võtete Tööstus 4.0 võimekust aitab suurendada. Selliseid DIH-e luuakse EL algatusel kõikidesse EL liikmesriikidesse. Digitaliseerimise ja rohepöörde koosarendamist ehk kaksikpööret plaanitakse Eestis nn Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) toetusel, mis on suunatud Ida-Virumaa tööstus - sektorile. ÕÜF eesmärgiks on piirkonnas üle minna süsinikuneutraalsele majandu - sele, luua selleks läbi digitaliseerimise uusi ärivõimalusi, ning kokkuvõttes tagada Joonis 4. Robootika ja paindtootmise demokeskuses loodud digikaksikute juhtimine nutiseadmelt: ekraanipildid seadmete valiku, tootmise reaalajalise üldplaani, ja TTÜ-s arendatud autonoomse robotplatvormi „BoxBot“ digikaksiku juhtimisvaates.

91. 90 sivõimet. Tööstus toetab innovatsiooni, tootlikkuse ja rahvusvahelise kaubanduse arengut. Tööstuslik tootmine on üha rohkem seotud teenindusega ja sõltub oluliselt turust ja klientidest. Euroopa on säilitanud veel ikka juhtpositsiooni masinatööstuses maailmas. Masina- tööstusel on jätkuvalt tõusev trend ja tööstusharu innovaatilisus suureneb pidevalt. Samas tuleb arvestada ebaselgusi ja turbulentsi kasvu. Masinatööstuse trende ja arenguid suunavad Euroopas olulisel määral üldtuntud organisatsioonid: EFFRA, ORGALIM, Manufuture. Kokkuvõtvalt on alltoodud tabelis (Tabel 1) toodud olulise - mad trendid ja mõjurid, tuletatud eeltoodud organisatsioonide materjalide põhjal. Eesti töötlevas tööstuses on valdavalt tegemist väikeste ja keskmise suurusega ette- võtetega (VKE) ning sellega tuleb arvestada arenduste kavandamisel ja arenguprog - rammide väljatöötamisel. Samas suurettevõtted on sageli arenemisvõimelised ja suutelised enam kasutama tehnoloogilisi uuendusi. Samas tehnoloogiad ja vahendid, mis on mõeldud suurettevõtetele ei ole sageli otstarbekad kasutamiseks VKE-des. Digitootmise tehnoloogiate evitamise aeg VKE-des võib kujuneda pikaks ja arvesta - des kiirelt muutuvaid tehnoloogiaid, peavad VKE-d korrigeerima operatiivselt kavan - datud tegevusi. Oluline on käsitleda üleminekut digitootmisele kui pidevalt arenevat protsessi. Uute lahenduste arendusel ja realisatsioonil on vajalik sujuv koostöö teh - Joonis 1. Kaasaegne töökoht koos oluliste digitaallahendustega (S. Bouchard, M. Bélan - ger-Barrette, “ Risk assessment for “Safe” Collaborative robots still needed ”)

29. 28 Kõrghariduses on tehnikalaade ning tootmise ja töötlemise õppesuuna lõpetajate arv märksa väiksem kui töötleva tööstuse tööjõuvajadus. Esiteks on kõrgharidusega töötajate asendamise vajadus tööstuses suur ja teiseks pole eelnimetatud õppesuundade erialad populaarsed. Kõrghariduses tervikuna on bakalaureuse-, rakenduskõrghariduse ja integreeritud õppesse vastuvõetute hulk viimase viie aastaga vähenenud 4 %. Suurim langus tabas just tehnika, tootmise ja ehituse õppesuunda, kus vastuvõetute arv vähenes umbes veerandi võrra ehk üle viie korra keskmisest kiiremini. Suurest asendusvajadusest ning tehniliste erialade vähesest populaarsusest tingituna on ka kõige suuremate pingutuste korral raske näha, et kõrgharidusega spetsialistide tööjõuvajadust tööstuses oleks võimalik katta Eesti noortega. Seega seisavad Eesti tööstusettevõtted sel aastakümnel keerulise, kuid põneva ajastu lävel. Kuna siseriiklikult tööjõu leidmine on keeruline ning välis- tööjõu kasutamine COVID-19 järgses maailmas ebaselge, siis kuidas kasutada ära iga töötaja maksimaalne potentsiaal? Kuidas pakkuda sellist tööd ja töötingimusi, et meelitada talente? Eeldatavasti konkurents töötajate pärast kasvab, mis jätkab kajastumist palkades. Olulisemaks muutub värbamisprotsess ja ettevõtte maine. Vajatakse töötajaid, kes oskavad tööstuslikku tootearendust ja tootmisprotsesside automatiseerimist Võib arvata, et tööstuses püsivad elujõulistena just need ettevõtted, kus on palju kõrgtehnoloogilisi töökohti. Sellistel töökohtadel arendatakse, käitatakse ja hoolda - takse seadmeid ja seadmeparke. Samuti toimub kõrgtehnoloogilistel töökohtadel tootearendus, mis vastab rahvusvahelistele nõudmistele energiatõhususe ja kesk - konnamõju vähendamise osas. Kogu Euroopa töötlev tööstus peab lähiajal rohe- pöörde kontekstis oma tegevused ümber mõtestama ning ökoloogilist jalajälge

30. 29 vähendama. See tähendab näiteks, et iga töötaja jaoks muutuvad sellised oskused nagu optimeerimine materjalidega säästlikult ümberkäimine veelgi tähtsamaks. OSKA töötleva tööstuse uuringust selgub, et metalli- ja masinatööstuse tööstus - juhtidel ja inseneridel on vaja täiendada kõrgtehnoloogiliste seadmete arenduse, kvaliteedijuhtimise ning andmeanalüüsiga seotud oskusi. Lisaks peavad nad olema rahvusvahelistumise ning tiheda konkurentsi tingimustes valmis end turunduse ja kommunikatsiooni alal täiendama. Metalltoodete ja -konstruktsioonide valmista - jad, masinate ja seadmete tehnikud, mehhatroonikud ning elektrikud vajavad aga üha enam kõrgtehnoloogiliste seadmete ja seadmeparkide käitamise, paigaldami - se, hoolduse ning parandamise alaseid oskusi. Ettevõtjad tõid ka eraldi välja nende suured vajakajäämised loodus- ja reaalainetes. Masina- ja metallitööstuse töötajatel tuleb omandada väga head teadmised ohutusest ning tööstusprotsesside üldisest toimimisest, et näha suuremat pilti ning asetada end igal ajal terve ettevõtte vaja - dusi arvestavasse konteksti. Töötleva tööstuse töötajatel jääb puudu ka digipädevustest ja üldoskustest. Masina- ja metallitööstuse juhid ja spetsialistid peaksid paremini oskama kasutada ettevõtte infohalduse ja erialase projekteerimis- ja analüüsitarkvara ning tootmise juhtimise lahendusi, samuti tellida ettevõtte vajadustest lähtuvalt efektiivseid tehnoloogilisi lahendusi. Oskustöötajate jaoks nähti vajadust arendada masina- ja robotisüstee - mide tundmist ja programmeerimist, robotisüsteemide programmeerimiskeelte ja tööstuses kasutatavate programmeeritavate loogikakontrollerite tundmist ning ettevõtte infohalduse tarkvara oskuslikku kasutamist. Kõigil töötajatel on vaja täien - dada oma teadmisi digiseadmete ohutus- ja turvameetmetest, IKT-riskidest ning

83. 82 Keevitaja, tase 4 345 344 Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, 2 2 tase 3 Koostelukksepp I 489 459 Koostelukksepp, tase 3 83 82 Koostelukksepp, tase 4 24 24 Mehhatroonik I 25 25 Mehhatroonik II 539 59 Mehhatroonik III 3 0 Mehhatroonik-tehnik, tase 5 1 1 Mehhatroonik, tase 4 386 385 Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 128 128 Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 2 2 Metallitöötlemispinkidel töötaja I 528 521 Robotitehnik, tase 5 18 18 Treial II 3 2 Treial III 1 0 Enamik kutseeksameid korraldatakse kutseõppeasutuse lõpetajatele, sest alates 2017. aastast on kutseeksam ametikooli lõpetamisel kohustuslik. Eestis õpetavad metalli ja mehaanika erialasid kaheksa kutseõppeasutust: 1. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 2. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 3. Võrumaa Kutsehariduskeskus 4. Tartu Kutsehariduskeskus 5. Viljandi Kutseõppekeskus 6. Tallinna Tööstushariduskeskus 7. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 8. Rakvere Ametikool Selle aasta märtsi seisuga õpetatakse keevituse erialasid seitsmes, treialeid ja freesi - jaid viies, mehhatroonikuid, koostelukkseppi ja lehtmetalli operaatoreid kolmes ning robotitehnikuid ühes koolis.

49. 48 elanike heaolu säilimine. Suurte muutuste üheks aluseks on alati ümberõppe- ja koolitusvõimekus, ning Virumaa Kolledžis käivitatud „Telemaatika ja arukate süstee - mide“ õppekava ning seda toetav digitaliseerimise ja tööstusrobootika kompetentsi - keskus on siin olulised võimaldajad. Tööstuses võimaldab „neljas tööstusrevolutsioon“ tootmisressursse nutikamalt ka - sutada ja juhtida, seeläbi äripotentsiaali ja tootlikkust paremini. Euroopa on olnud maailmas tootmise esirinnas, ja rõhuasetus nutikale tootmisele võimaldab seda po - sitsiooni kinnistada – Aasia odavtööjõumaades suudetakse Euroopas väljatöötatud turule tulevaid tooteid kiiresti kopeerida, kuid nutiseadmete ja pilveteenuste puhul pole see enam nii lihtsalt tehtav. Teaduse mõttes tähendab Tööstus 4.0 rakendamine ka seda, et pole tingimata vaja kallite seadmetega laboreid dubleerida, vaid kasuta - des ja arendades digivahendeid saab miljoneid maksvaid seadmeid ka digitaalsete kaksikutena kaugkasutada. Hariduses tähendab Tööstus 4.0 kasvavat nõudlust inse - neri- ja IT-oskuste, samuti ka e-ettevõtluse ja uute ärimudelite alaste teadmiste järe - le. Tööhõives suureneb tootlikkuse kasvuga kõrgemapalgaliste spetsialistide osakaal ning nõudlus nende järele kasvab. Akadeemilistes ringkondades arutletakse juba järgmise tööstusrevolutsiooni ehk Tööstus 5.0 teemadel. Eeldatavalt on see seotud inimese rolli muutumisega – teh - noloogia areng võimaldab inimest integreerida tooteloome- ja tootmisprotsessi, jälgida ja kohandada tootmist vastavalt individuaalsetele parameetritele, ja toota in - dividualiseeritud tooteid ning pakkuda teenuseid iga kliendi personaalseid vajadusi ja parameetreid arvestades.

89. 88 Põhiline erinevuseks võrreldes vanade standarditega on erialase töö kõrval IKT osa lisandumine, täiendkoolituse mahus 5-6 EAPd nõue ja 7. ning 8. taseme kutsete kehtivuse viimine 7 aastale. Uute kutsestandardide raames antakse kutseid välja alates 2020. aastast. Täiendkoolituse nõude täitmise tagamiseks käivitati Mehaanika ja tööstustehnika instituudi inseneripedagoogika keskuse poolt meistriklassi täiendkoolitus, mille moo - duliteks on: 1. Juhtimine ja suhtlemine, 2. Toodete arendamine, 3. Materjalitehnika ja toodete valmistamine, 4. Robotisüsteemide arendamine, 5. Seadmete hooldus ja järelvalve, 6. Tootmise korraldamine ja juhtimine, 7. Keevitustehnoloogiad. Täiend - koolituse mooduli maht on 1 EAP, kogu meistrikursuse maht aga 7 EAP. Kuna TTÜ ja Eesti Maaülikool (EMÜ) on jätkuvalt andmas mehaanikainseneri, 6. tase esmakutseid (EMÜ) ja diplomeeritud mehaanikainsneri esmakutseid (TTÜ), siis vaa - dati üle ka vastavad standardid, mis tänaseks on kinnitatud. Eesti Mehaanikainseneride Liit on tihedalt seotud ka erinevate konverentside (DAAAM Baltic, Baltmattrib, MMM 2018, 2021) ja seminaride korraldamisega. Tra - ditsiooniks on saanud iga kahe aasta tagant mehaanikainseneride päeva korralda- mine koos Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudiga. EMIL on pidevalt tegelenud kutsete ja kutsesüsteemi tutvustamisega mehaanika - valdkonnas ning püüdnud teha kutse andmist võimalikult arusaadavaks kõikidele kutsetaotlejatele. Üheks selliseks tegevuseks oli kaasaegse, selge ja informatiivse kodulehe loomine. Selle eest pälvis EMIL ka 2016. aastal Kutsekoja poolt Tunnusta - tud kutseandja nimetuse. Kutsetunnistuse väljaandmisel Insero OÜ-s 2019. a

70. 69 Uued mikrostruktuursed akustilised materjalid ja mittelineaarne energiasalvestus (teemajuht: prof Jüri Lavrentjev) Tavakasutatavate akustiliste materjalide (vill, tekstiil, orgaanilised materjalid) puu - duseks on nende omaduste halvenemine aja jooksul; nad saastavad ümbritsevat keskkonda ja on inimestele kahjulikud. Kõvapindsed mittekiulised mikrostruktuur - sed materjalid, nt mikrotsoonsed paneelid (MGE), metalsed vahud ja akustilised metamaterjalid (AMM) on asendamas traditsioonilisi poorseid materjale, kuid teave nende helineelduvuse füüsikalist mehhanismi kohta on napp. Akustiliste metamaterjalide helisummutus põhineb väikeste perioodiliselt paikne - vate mittehomogeensuste toimel. Väikesed füüsikalised muudatused mikrotasan - dil põhjustavad akustilise makroefekti, nt pehme elastse ümbritsetud materjaliga (pingestatud membraanidega) torusüsteemid. On loodud ka erinevaid perioodilisi struktuure torusüsteemides, mis toimivad metamaterjalina ja võimaldavad märki - misväärselt helisummutust. Uute akustiliste materjalide keerulist struktuuri silmas pidades avavad kaasaegsed kihtlisandustehnoloogiad uusi võimalusi selliste mater - jalide loomiseks. On töötatud välja materjalide akustiliste omaduste uus mõõtmistehnoloogia, mis põhineb ülekandefunktsioonidel ja mitme mõõtekanali signaali samaaegsel tööt - lemisel. Kasutatuna koos originaalse mõõteseadmega võimaldab meetod määrata akustilisi omadusi väga suures voolukiiruste ja temperatuuride vahemikus. Jääkenergiast sh vibratsioonienergiast energia saamine on muutumas üha oluliseks. Kasutades akustilise ja vibrosüsteemi mittelineaarsust, saab süsteemist koguda energiat ja muuta see nt elektrienergiaks. Tegeldakse süsteemide optimeerimisega, et energiaväljund oleks piisavalt efektiivne. Plasmapealesulatuse teel tugevdatud naftapuurseadme toruühendusmuhv.

102. 101 EMLi LIIKMED 1 Abirah a OÜ www.abiraha.ee 2 Abplanalp Estee OÜ www.abplanalp.ee 3 Adrem Pärnu AS www.adremparnu.ee 4 Aider OÜ www.aider.ee 5 Aktsiaselts Eesti Elecster www.elecster.ee 6 Alas-Kuul AS www.alas-kuul.ee 7 Alise Technic OÜ www.alisetechnic.eu 8 Amper Engineering OÜ www.3dscan.ee 9 AMV Metall OÜ www.amvmetall.ee 10 AQ Lasertool OÜ www.aqg.se/en/ 11 Aramet OÜ www.aramet.ee 12 AruCAD Süsteemid OÜ www.arucad.ee 13 AS Linde Gas www.linde-gas.ee 14 Auve Production OÜ www.auveproduction.eu 15 Aven Metallitööd OÜ www.aven.ee 16 Baltflex AS www.baltflex.ee 17 BAV Engineering OÜ www.bavengineering.com 18 BBT OÜ www.bbt.ee 19 Beckhoff Automation OÜ www.beckhoff.com 20 Bestnet AS www.bestnet.ee 21 BLRT Masinaehitus OÜ www.masinaehitus.ee 22 Cleveron AS www.cleveron.com 23 Comatec Estonia OÜ www.comatec.fi/en/comatec-estonia/ 24 Danival MW OÜ www.danival.ee 25 DECK Engineering OÜ www.deckengineering.ee 26 DEMEK CNC OÜ www.demek.ee 27 Desintegraator Tootmise OÜ www.desi.ee 28 Dieselland OÜ www.dieselland.ee 29 DoWisely OÜ www.dowisely.com

87. 86 EMIL – EESTI MEHAANIKAINSENERIDE LIIT Aigar Hermaste, Priit Kulu Eesti Mehaanikainseneride Liit (EMIL) moodustati 1997. a Eesti Mehaanikainseneri - de Seltsi (EMIS), Eesti Materjalitehnika Ühingu (EMÜ) ja Eesti Keevitusühingu (EKÜ) baasil. Toonasesse juhatusse kuulusid Maido Ajaots, Priit Kulu, Jüri Papstel, Toomas Talving, Heinrich Rešetnjak, Andres Laansoo ja Aleksei Hõbemägi. 1997. a 14. novembril võeti vastu ja kinnitatit EMILi Üldkogul põhikiri. Põhikirjast tulenevalt oli EMILi tegevuse eesmärkideks: 1. Kõikide liikmete tegevuse ühendamine ja esindamine Eesti tehnika-, teadus- ja hariduspoliitika kujundamisel. 2. Noorsoo hulgas tehnikaprobleemide ja nende sotsiaalse mõistmise süvendamine ja tehnikahuvi äratamine. 3. Erialase täiendkoolituse arendamine. 4. Mehaanikainseneri kutsete prestiiži tõstmine. 5. Mehaanikainseneride kutsete omistamine. 6. Eesti mehaanikainseneride esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides. 7. Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse konkurentsivõime tõstmisele kaasa- aitamine. 8. Eesti tehnikaajaloo uurimisele ja tehnikapärandi säilitamisele kaasaaitamine. Läbi aegade on EMILil olnud mitmeid erinevaid juriidilisi liikmeid nagu Tallinna Tehni - kakõrgkooli mehaanikateaduskond, TTÜ mehaanikateaduskond, TTÜ Masinaehituse instituut, TTÜ Materjalitehnika instituut, Eesti Masinatööstuse Liit, TTÜ Mehaanika - teaduskonna üliõpilasnõukogu ja veel mõned ettevõtted. Tänaseks on enamus ühinguid ja seltse oma töö lõpetanud ning kõik mehaanikain - senerid on koondunud EMILi alla. Alates 2017. aastast ei ole EMILil enam juriidilisi liikmeid ja nii nagu liidu nimigi ütleb, on nüüdsest liikmeteks ainult mehhanotehnika valdkonna insenerid. EMILi juhatuse esimehed on olnud Jüri Papstel (1998–2001), Andres Laansoo (2001–2009), Priit Kulu (2009–2013) ja Aigar Hermaste (2013–k.a). Hetkel on EMIL Eesti Inseneride Liidu ja Eesti Masinatööstuse Liidu liige.

76. 75 instituudi erialade tudengid. 2019. aasta TTK parima lõputöö ja aasta inseneeriatu - dengi tiitli pälvis just tudengivormelisse panustanud masinaehituse üliõpilane Kon - rad Ilustrumm, lõputööga „3D prinditud jahutusradiaatorite projekteerimine“. Tegemist on eeskujuliku näitega kõrgtasemelisest tootearendusest, kus on ühenda - tud praktilised kogemused eelnevate aastate vormelite valmistamisest ning teadus - lik lähenemine läbi keerukate simulatsioonide projekteerimise, läbiviimise ja nende analüüsi. 3D prinditud radiaator Tehnoloogiline võimekus 2016. aastal võeti Tehnikainstituudi eesmärgiks Tööstus 4.0 labori kontseptsiooni loo - mine. 2018. a valminud laboriga saab kool tudengitele demonstreerida ja õppetöös kasutada 100 % automatiseeritud tootmissüsteemi toimimist ja selle olulisi osasid. Tudengid saavad esimese “käed külge” kogemuse koolist ja on tööturule sisenedes teadlikumad uute tehnoloogiate juurutamise ning omavahel sidumise võimalustest. Tööstus 4.0 õppelaborist saavad nad teadmisi koostöörobotitest, liikurrobotitest, 3D printeritest, RFID tehnoloogiast, MES ja ERP programmidest ning nende kõikide omavahelisest koostööst. Tehnikainstituudis on kümme kaasaegsete seadmetega sisustatud erialalaborit, mis võimaldab õppetöö siduda reaalsete projektidega. Viimaste raames saab teha ette- võtetele vajalikku arendustegevust ja innovaatilisi rakendusuuringuid. See tagab ühelt poolt rakendusliku õppetöö üliõpilaste jaoks ning teiselt poolt firmade huvi teha koostööd TTK-ga ja loob tihedamad sidemed Eesti tööstusettevõtetega. Kaas - aegne sisseseade vähendab erinevusi õppetöö ja reaalse elu vahel ning seeläbi para- neb õppetöö läbiviimine kõrgkooli jaoks olulises valdkonnas. Viimastel aastatel on Tehnikainstituudi lõpetajate erialasele tööle suundumine 90% lähedane.

6. 5 Eessõna 85 aastat EML-i – kas edasi 150 poole?! Eesti Masinatööstuse Liit saab sel aastal 85 aastaseks. Selle pika aja jooksul on üle elatud keerulised poliitilised ja majanduslikud ajad. Tundub ehk kentsakas, et sellises väikeses kohas nagu Eesti, on läbi aegade siiski suudetud valmistada tooteid, millele on nõudlust küll endistel Venemaa ja Nõuko - gude Liidu turgudel kui nüüdseks paljudes EU maades ja mujal maailmas. Ja alati on suudetud kohaneda, uueneda, uuesti jalule tõusta ning edasi minna. Ka praegustes globaalsetes tingimustes on palju tegureid, mis töötavad meie poolt või siis hoopiski vastu, kuid sellest hoolimata oleme elus ja arenemas! Poolt töötavad nii olukord kogu COVID-19 pandeemias maailmas, kus paljud meie välispartnerid, kes on varem suundunud odavamatesse tootvatesse riikidesse, on pidanud paremaks otsida partnereid lähiregioonidest. Samuti CO 2 jalajälje osakaal – ei ole mõistlik suuremahulisi tooteid mööda maailma edasi-tagasi transportida. Või siis ka tootmiskulude tõus endistes nn. odavates riikides. Kõrgelt hinnatakse eesti inimeste täpsust ja kohusetundlikkust, meie ettevõtete töömoraali ja -eetikat. Ei ole vähetähtis ka meie inimeste keelteoskus ja maailmanägemus. Vastu töötab aga Euroopa riikide üldine heaoluühiskond, mis tihti ei motiveeri noori töötama nn tootval tööl, vananev elanikkond, ebapiisav tehniline juurdekasv jne. Kuid nagu on öelnud A. Merkel: “Tugevat riiki ei ole olemas ilma arenenud tööstuse ja tugeva ekspordita” (Merkel defends export-heavy Germany | Business| Economy and finance news from a German perspective. DW, 15.06.2009). Samuti on probleeme tööstuse osakaalu tähtsustamisega Eesti poliitikas ning teatud mõttes kallutatusega IT-sektori ja Start-up maailma suunas, riikliku tellimusega kut - se- ja kõrgharidusele ning esindatusega ministeeriumi tasemel. Selge on see, et nende 120 000 inimese hulgas, kes on hõivatud töötlevas tööstuses on sur osa neid, kes ei ole valmis liituma IT- või Start-up maailmaga oma vanuse, teadmiste või ka vajadusega omada stabiilsemat sissetulekut. Sest kõigest hoolimata annab Eesti töötlev tööstus üle 70 % vabariigi ekspordist ning on suuresti olnud COVID-19 aegse kriisi juhtvedur majanduse suhteliselt väikese languse osas. Seda eelkõige seetõttu, et meie turud on suuresti kõige vähem pihta saanud riikides.

11. 10 Metallitööstus ei suutnud taastada oma hiilgust, mis tingituna Eesti turu väiksusest oli ka mõistetav. Tööstusharu oli lisaks mõjutatud ka kohalikust majanduspoliitikast, mis ei pidanud vajalikuks metallitööstust kaitsta tollidega, kuna arvati, et siinne tootmine ei suuda rahuldada nõudlust. Kui enne I maailmasõda Tallinnas oli olnud esikohal metalli- ja masinatööstus, siis 1924. aastaks loovutas oma koha toidu- ja maitseainetööstusele (vt Tabel). Tabel 1. Tallinna tööstus tööstusharuti (M. Pihlamägi, Tln ajalugu 1917-2019) Tööstusharu Osatähtsus, % 1924. a Osatähtsus, % 1936. a Toidu- ja maitseainetööstus 24,5 18,8 Metalli- ja masinatööstus 17,3 14,3 Paberitööstus 15,4 12,4 Puidutööstus 12,5 8,2 Tekstiilitööstus 10,3 26,0 Polügraafiatööstus 8,1 4,2 Keemiatööstus 3,0 6,8 Muu 15,8 13,5 Periood 1940-1990 Suur osa Eesti tööstusest hävis II maailmasõjas ja tööstust taastades lähtuti NSV Liidu huvidest ja viisaastakute plaanidest. VI viisaastaku plaanist (1956-1960) tulene - valt oli ette nähtud tööstus-, eelkõige rasketööstustoodangu kiire kasvutempo, mida küll ei suudetud saavutada ja seetõttu tuli majanduskasvu ergutamiseks uusi abi - nõusid rakendada. 1957. a likvideeriti liidulis-vabariiklikud (metsatööstus, toidukau - pade tööstus, ehitusmaterjalide tööstus, kalamajandustööstus, linna- ja maaehitus, kergetööstus, liha- ja piimatööstus) ministeeriumid ja kaks vabariiklikku tööstuminis - teeriumi (kommunaalmajandus ja kohalik tööstus ning põlevkivi ja keemiatööstus). Siit ka oluline muutus tööstuse kogutoodangus (Tabel 2). Tabel 2. ENSV tööstuse kogutoodang alluvusvormi järgi, % (Pihlamägi, 2013) 1955 1960 1965 Kogu tööstus 100 100 100 Sh liidulise alluvusega 23,6 1,2 30,5 ENSV MN alluvusega 76,4 98,8 69,5

36. 35 3) Sise- ja välisturu konjuktuuri väljaselgitamine ja Liidu ettevõtete toodete turuvõi - maluste laiendamine; 4) Tootmis-, arendus- ja turundustegevuses koostöö ja integratsiooni süvendamine tööstusharusiseselt, teiste tööstusharudega ja teadus-arendusasutustega; 5) Töökeskonna, töökorralduse ja töösuhete arendamine ettevõtetes; 6) Majandus- ja erialase informatsiooni kogunemine ja vahendamine liikmesette- võtetele ja valitsusasutustele. Alates 1995. a oli EML üks võimsamaid erialaliite Eestis. EMLi arenguid iseloomustab allpooltoodud Tabel 1. Tabel 1. EMLi liikmesettevõtete ja nende töötajate arv Aasta Liikmesettevõtteid Töötajate arv neis 1991 IV 17 18400 1994 58 11200 1997 83 9000 2000 89 8200 2005 102 7710 Nagu nähtub Tabelist 1, kasvas küll liikmesorganisatsioonide arv, vähenes aga töö - tajate arv neis. Aastatel 2007-2016 leidis aset mitmeid EMLi juhtide vahetusi, vähenes liikmesor - ganisatsioonide arv koos mõningase järjepidevuse kadumisega. 2007/2008 a ma - jandustõusule järgnev langus 2009. a ja sellele järgnenud taastumine 2010/2011 a kajastus otseselt müügitulus ja ekspordis. Tabel 2. Eesti masina- ja metallitööstuse taastumine 2009-2015, mln eurot 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Müügitulu 1028 1640 2129 2120 2280 2355 2175 Eksport 505 690 790 760 790 873 844 (metallid ja -tooted) Eelpooltoodule lähedased olid ka EMLi liikmesorganisatsioonide müügitulu ja eks - pordi kasvumäärad (2011. a vastavalt 140 ja 143 % võrreldes 2010. aastaga)

64. 63 täitmiseks. Arendamisel on isejuhtiv sõiduk, mis hakkab liikuma TTÜ linnakus ja on arendusplatvormiks tudengitele, teadlastele ja tehnoloogiaettevõtetele. Sõiduk on täisautonoomne ja juhtalgoritmid on loodud avatud tarkvara baasil. Uurimisgrupp teeb koostööd Eesti autonoomsete sõidukite alal hästituntud ette- võtetega, sh Starship Technologies (pakirobotite arendaja), Hecada (hübriidajamiga põllumajanduslikke robotite arendaja) ja mitmed teised. Tööstusrobotitel põhinev seadistatav tootmine (teemajuht: prof Jüri Riives) Tootjatelt suure paindlikkuse, kõrge tootlikkuse ning protsesside integreerituse ja digitaalsuse nõuetest tulenevalt on tööstusrobootika valdkonna peamisteks märk - sõnadeks küberfüüsikalised süsteemid (CPS), asjade internet (IoT), suurandmed ja pilvelahendused kui ka tööstusrobootika arendused erinevates valdkondades (töös - tuslogistika, kooste, seadmete teenindus, keevitus, mõõtmine ja kontroll). Arendus - tegevus on tervikuna vahetult seotud nn „tarkade tehaste“ ( smart factories ) kont - septsiooniga. Ülalnimetatud küsimustega tegelemine toimub laias rahvusvahelises koostöös mit - mete tundud arenduskeskuste, ülikoolide ja ettevõtetega (nt. VTT, Hermia, Tampere Tehnika Ülikool, Fraunhofer: (IPA, ISW, IFF), Milano Polytechnico, Clusterland, FESTO, FASTEMS, Siemens, jpt). Arendustegevuse peamised suunad on: • Robottehniliste süsteemide omaduste uurimine ning otstarbekate lahenduste väljatöötamine; • Praktiliste robotsüsteemide lahenduste disain ettevõtetele ja nende kasutuse optimeerimine; Isejuhtiva sõiduki disain

27. 26 Viiruskriisile vaatamata on tööstusettevõtetel keeruline sobivate oskustega töötajaid leida Viimastel aastatel enne COVID-19 kriisi kasvas töötlevas tööstusese ettevõtete osa - kaal, kes hindasid tööjõu puudust peamiseks kasvu pidurdavaks teguriks. 1 Samal perioodil oli Eestis töötuse määr ajalooliselt madal 2 ehk Eestis polnud piisavalt vaba tööjõudu, kelle hulgast värvata töötajaid. Viimase aasta jooksul on Eestis töötuse määr seoses COVID-19 põhjustatud majandussurutisega kasvanud. Siiski on see tõus pikemas perspektiivis eeldatavasti ajutine. Nii või teisiti ei pruugi kõikidele töökohta - dele leiduda tööturul vabu töökäsi, sest olenevalt ametikohast on tööstusesse vaja spetsiifiliste oskustega inimesi. 2020. aastal läbi viidud OSKA COVID-19 mõjude uuringust 3 selgus, et kriisist tingitud raskusi kogenud masina- ja metallitööstuse ettevõtted vähendasid peamiselt admi - 1 Konjunktuuriinstituut 2 4,4% 15-74 aastaste hulgas, Statistikaamet TT331 3 Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kae - lep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõu- vajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. Joonis 2. Müügitulu dünaamika 2016-2020 II kvartali andmete võrdluses masina- ja me - tallitööstusese harudes ning töötlevas tööstuses kokku. Allikas: Statistikaamet, EM001.

67. 66 Kihtlisandustehnoloogiad (teemajuht: prof Prashanth Konda Gokuldoss) Kiirprototüüpimis- ning kiirtootmistehnoloogiate areng on toonud kaasa detailide tootmispiirangutest tingitud kujupiirangute kadumise. Kõige kõrgema potentsiaa - liga 3D printimise tehnoloogia baseerub selektiivsel lasersulatusel ( selective laser melting, SLM ) jt., millega saab valmistada rakiseid kasutamata keerukaid erinevatest metallisulamitest detaile. Kihtlisandustehnoloogia ( additive layer technology, ALT ) võimaldab nende valmista - mist, mida traditsioonilised meetodid (treimine, freesimine jt.) ei võimalda. Uuringud on suunatud multimaterjalidest lõppkujulähedaste detailide valmistusteh - noloogia arendusele, kus muudetakse materjalide omadusi detaili erinevates piirkon - dades. Poorne 3D prinditud toorik täidetakse keraamilise, metalse või polümeerse faasiga. Vajalikes piirkondades antakse kõrgendatud materjaliomadused (nt suurem tugevus, kulumiskindlus, keemiline inertsus). Uuringud on näidanud, et hapra keraa - mika vastupidavust purunemisele on võimalik antud meetodit kasutades märkimis - väärselt tõsta. Funktsionaalsed gradientmaterjalid on perspektiivsed ortopeedias, kus on kombineeritud keraamika biosobivus ning metalli tugevus ja plastsus. Lisaks kiirvalmistustehnoloogia võimalusele valmistada tööstuslikult keerukate ku - juga detaile, kasutatakse kihtlisandustehnoloogiat ka keerukate valuvormide kiirval - mistamiseks ( rapid tooling ). 3D prinditud alumiiniumdetail

82. 81 Eesti Masinatööstuse Liit otsustas luua kutse andmise korraldamiseks eraldiseisva juriidilise isiku. Nii saigi 2013. aasta oktoobris kutse andja õiguse KOO-MET OÜ. KOO- MET tegutses kutse andjana 2018. aasta lõpuni. Alates 2019. aastast on kutse andja õigus taas Eesti Masinatööstuse Liidul. Kutseeksamite areng läbi aastate on olnud märkimisväärne. Välja on töötatud kvali- teeti kindlustavad kutse andmise protseduurid ja dokumentatsioon. Kaasajastatud on hindamisvorme ja meetodeid, sooritada saab e-eksameid. Samuti kogutakse hin - damiste tagasisidet ja arvestatakse sellega hindamisprotsessi parendamisel. Eesti Masinatööstuse Liidul on õigus anda järgmisi kutseid: 1. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 2. Keevitaja, tase 3 3. Keevitaja, tase 4 4. Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 5. Koostelukksepp I 6. Koostelukksepp, tase 3 7. Koostelukksepp, tase 4 8. Mehhatroonik, tase 4 9. CNC metallilõikepinkide operaator, tase 4 10. CNC metallilõikepinkide operaator-seadistaja, tase 5 11. Robotitehnik, tase 5 2003. aastast kuni 2021. aasta 10. märtsini on masina- ja metallitööstuse valdkonnas enim välja antud keevitaja, metallilõikepinkidel töötaja ja mehhatrooniku kutseid. Tabel 1. Välja antud kutsetunnistused masina- ja metallitööstuses seisuga 10. märts 2021 Kutsestandard KOKKU Kehtivaid KOKKU APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 5 5 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I 189 188 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide 1 0 operaator-seadistaja II Freesija II 1 1 Freesija III 1 0 Keevitaja I 2168 2131 Keevitaja II 48 26 Keevitaja, tase 3 36 34

60. 59 Õppekava valmistab ette tudengeid esmajoones tehnikavaldkonnas ingliskeelsetele magistriõppekavadele. Tootearenduse ja tootmistehnika (MATM) Magistriõppekava eesmärk on laiapõhjalise tootearenduse, tootmistehnika ja ro - bootika inseneriharidusega spetsialisti ettevalmistamine. Õppekava pakub võimalust valida kolme peaeriala vahel: • tootearendus (statsionaarne ja kaugõpe); • tootmistehnika ja robootika (statsionaarne ja kaugõpe); • laevaehitus (toimub Aalto Ülikoolis ja inglise keeles). Üldõpe ja põhiõpe toimub kahel esimesel suunal ühiselt. Eriõpe (Peaeriala moodul) koosneb kohustuslikest ja valikainetest. Valikainetega on võimalik fokusseerida saa - davat spetsiaalsust. Tootearenduse erialal antakse üliõpilastele teadmisi toote ja tootmisseadmete pro - jekteerimisest aga ka projektijuhtimisest, tootmistehnika ja robootika erialal teadmi - si toodete valmistamise tehnikatest, seadmetest, materjalidest, toodete valmistus - tehnoloogiatest, info- ja kommunikatsioonivahendeist ning tootmise korraldamisest ja juhtimisest. Üldõpe Põhiõpe − modelleerimine Vabaõpe Magistritöö Eriõpe Tootearendus Eritehnoloogia Projekteerimine I Projekteerimine II Eriõpe Tootmistehnika ja robootika Eritehnika I Eritehnika II Eritehnika III

72. 71 Toote töökindlus Materjalide ja toodete töökindluse hindamine (teemajuht: vanemteadur Priidu Peetsalu) Toote tööea ja töökindluse määramine on masinaehitusliku konstrueerimise lahu - tamatu osa. Mida täpsemalt on võimalik määrata eluiga, seda optimaalsemalt on võimalik toodet konstrueerida, materjali valida Lisaks masinaehituslikele detailidele on aktuaalne ka teiste toodete tööiga ja töökindlus (nt. õhuliini juhtmed ja nende kinnitusdetailid, jpm) . Kasutatakse traditsioonilisi ja uuenduslikke tootepõhiseid katsemeetodeid ning va - hendeid töökindluse hindamiseks. Tootepõhiselt selgitatakse välja erinevad puru - nemispõhjused ja -mehhanismid ning leitakse seosed materjali mikrostruktuuri ja omaduste vahel. Väljatöötamisel on probleemipõhine metoodika toodete purune - misealase info kogumiseks, süstematiseerimiseks ja jääkressursi hindamiseks. Tegevusvaldkondadeks on: • purunemise analüüs (põhjused ja meetmed purunemise vältimisel); • tootearendus ja tootmistehnika (materjali ja tootmistehnoloogia valik, materjali töötlusparameetrite optimeerimine); • materjalide ja toodete tugevdavad tehnoloogiad (pinnatehnoloogia ja termo - töötluse valik, parameetrid). Kasutatavad katse- (labori- ja tööstuskatsed) ning analüüsimeetodid: • metalsete ja mittemetalsete (kõvasulamid ja keraamika) materjalide ning pinnete väsimusteimid (nii madalatel ja kõrgetel temperatuuridel); • löögisitkuse ja purunemissitkuse teimid (materjalide sitkus madalatel ja kõrgetel temperatuuridel); • struktuuriuurimismeetodid (valgusmikroskoopia, SEM, XRD jmt); • kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsimeetodid; • vibratsioonikatse jt. Näide − katmata õhuliini juhtme katsetamine väsi - musele

84. 83 Tabel 2. Populaarseimad masina- ja metallitööstuse kutsed ning enim kutseid and - nud koolid 2020. aastal Kool Kutsete arv Populaarseim Populaarseima kutse kutse taotlejate arv Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 111 Keevitaja 67 Tallinna Tööstushariduskeskus 102 Mehhatroonik 76 Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 63 Keevitaja 48 Kutseeksamite sooritanute osakaal on aasta-aastalt püsinud sarnane. Paremini õn - nestuvad kutseeksamid mehhatroonik, tase 4 kutse taotlejatel, nt 2020. aastal 78 % kutse taotlejatest sooritas eksami. Keerulisem on kutset saada metallilõikepinkidel töötaja kutseeksamitel, kus eelmisel aastal 65 % taotlejatest sooritas eksami. Kutsetunnistus on garantiikiri tööandjale Kuigi Eestis ei ole masina- ja metallitööstuses töötamiseks vaja tingimata kutset omada, arvavad valdkonna eksperdid, et kutse andmine on positiivne protsess nii töötajale kui tööandjale Kutsetunnistus: − annab taotlejale võimaluse eksami sooritamisel saada valdkonna kogenud asja - tundjate tunnustus; − on töötajale enesearendamist motiveeriv ja enesekindluse tõstmise allikas; − informeerib tööandjat ja klienti kutsealasest asjatundlikkusest; − on eelis tööle kandideerimisel nii Eestis kui välismaal, kutsetunnistus toimib kui garantiikiri; − on inglisekeelse kutsetunnistuse lisa abil mõistetav ka mujal Euroopas. Kutsete andmine on muutunud paindlikumaks ja andnud koolidele ning tööandja - tele juurde uusi võimalusi. Kindlasti laiendab valdkonnas kutsetaotlejate ringi kutse osade kaupa andmise võimalus. Kiiresti muutuvas töömaailmas töötavad erinevate võimete ja karjäärimuutustega inimesed. Uued, kompetentsipõhised kutsestandar - did võimaldavad neile kõigile paindlikke kutsealase tunnustamise võimalusi. Masina- ja metallitööstuse kutsesüsteemi üles ehitamisel ning arendamisel on oma suure panuse andnud mitmed töömaailma esindajad. Suur tänu teile: Jüri Riives, Valdur Veski, Matti Timmermann, Jaanus Halling, Grigori Geršman, Maido Ajaots, Mart Tamre, Leho Lilleorg, Külli Kanter, Aleksander Stepanov ja kutsesüsteemi pika - aegne koordinaator Sirje Murre.

54. 53 MEHAANIKA JA TÖÖSTUSTEHNIKA INSTITUUT 2021 Kristo Karjust, Priit Kulu 1. Instituudi struktuur Mehaanika ja tööstustehnika instituut koosneb neljast keskusest ja ühest katselaborist: • Tarkade tootmistehnoloogiate ja robootika teaduskeskus (prof Kristo Karjust) • Materjalitehnika teaduskeskus (prof Jakob Kübarsepp) • Logistika ja transpordi teaduskeskus (prof Dago Antov) • Eesti inseneripedagoogika keskus (juht Tiia Rüütmann) • Mehaanika ja materjaliuuringute katselabor (Priidu Peetsalu) Tarkade tootmistehnoloogiate ja robootika teaduskeskus Teaduskeskuse tegevussuundadeks on tootmistehnoloogiad ja tootmise optimee - rimine, ennetav hooldus, tööstusrobootika ja automatiseerimine, tööstuslik vir - tuaal- ja liitreaalsus, isejuhtivad sõidukid ja autonoomsed süsteemid, toodete ning konstruktsioonide arendus ja optimeerimine, kihtlisandustehnoloogiad ja 3D ska - neerimine. Tarkade tootmistehnoloogiate ja robootika teaduskeskuse teenuselaboriteks on: • Paindtootmissüsteemide ja robootika demokeskus; • Isejuhtivate sõidukite ja autonoomsete süsteemide labor; • Töötuslik virtuaal- ja liitreaalsuse labor; • ProtoLAB. Paindtootmissüsteemide ja robootika demokeskus. Demokeskuse laboris tegel - dakse nii mobiilsete robotite arendusega kui ka tõstukite robotsüsteemide simulat - siooni ja optimeerimisega. Sisaldab laosüsteemi, mobiilset robotit ja CNC pinki koos teda teenindava tööstusrobotiga. Süsteem baseerub FESTO Didactic lahendusel ning lähtub Industry 4.0 ja paindtootmise kontseptsioonist, mida kasutatakse kontsept - sioonide tutvustamiseks üliõpilastele ja ettevõtetele. Töö käigus võtab mobiilne ro - bot laosüsteemist toote ja viib selle CNC pinki töötlemiseks ja töödeldud detaili lat - tu. CNC treipingil näeb ka tööstusmasinate reaalajas monitooringu süsteemi, mida arendatakse instituudis. Robootika demokeskuses on lisaks paindtootmissüsteemile

55. 54 3D Nikon skänneriga ABB tööstusrobot ja vahetatavate tööriistadega Yaskawa töös - tusrobot. Neid kasutatakse tööstusrobotite rakendamise ja programmeerimise õpe - tamiseks üliõpilastele (arendada robotitele tööriistu ja testida nende sobivust ning funktsionaalsust) ning ettevõtete töötajatele. Ettevõtted saavad testida robotite abil oma automaatikalahendusi. Tegeldakse iseauto lokaliseerimise ja missiooni planeerimise, liikumisparameetrite ja teekonna jälgimise, objektide tuvastuse ja nendest hoidumise, andurite integrat - siooni ja simulatsiooniga ning suurandmete kogu baasil süvaõppe meetodite ja tehis- intellekti arendusega. Eesmärk on luua autonoomsete sõidukite arendamisel nutika linnaruumi ja intelligentse transpordi keskkond, kus on võimalik arendada ja testida uudseid teenuseid ja funktsionaalsust. Pikemas perspektiivis luuakse teaduse ja ha - Isejuhtivate sõiduki - te ja autonoomsete süsteemide labor. Laboris tegeldakse isejuhtivate sõiduki - te (Iseauto) ja auto - noomsete süstee - mide tehisintellekti arenduse ja raken - damisega reaalsetes süsteemides. Virtuaal- ja liitreaal - suse labor

104. 103 66 Irontec OÜ www.irontec.ee 67 Jalax AS www.jalax.ee 68 Job For Robot OÜ www.job4bot.com 69 Kehtna Majandus- ja www.kehtna.edu.ee Tehnoloogiakool 70 Klinkmann Eesti AS www.klinkmann.ee 71 Kominox OÜ www.kominox.com/ee/ 72 Lapi MT AS www.lapimetall.ee 73 Logistika Pluss OÜ www.logistikapluss.ee 74 Loorent OÜ www.levstal.com/et/ 75 Lovak OÜ www.lovak.ee 76 Maru Metall AS www.maru.ee 77 MEC Insenerilahendused OÜ www.mec.ee 78 Mentum AS www.mentum.eu 79 Merkuur OÜ www.merkuur.eu 80 Merrem Tööstusplast OÜ www.merrem.ee 81 MET-Terakeskus AS www.met-terakeskus.ee 82 MHTechnic OÜ www.mhtechnic.ee 83 Multimek Baltic OÜ www.multimekbaltic.com 84 Norcar BSB Eesti AS www.norcar.ee 85 Nuia PMT AS www.nuiapmt.ee 86 Oiltrade OÜ www.oiltrade.ee 87 Ojala Estonia OÜ www.ojalagroup.com 88 Operail AS www.operail.com/et/ 89 Optimo Robotics OÜ www.optimo.ee 90 Optitrans OÜ www.optitrans.ee 91 Osaühing HevoTehnika www.hevo.ee 92 OÜ EESTI KRAANAVABRIK www.kraana.ee 93 OÜ GlobalReader www.globalreader.eu/et/ 94 OÜ PereTec www.peretec.eu 95 Pentamet OÜ www.pentamet.ee 96 PlasmaPro OÜ www.plasmapro.ee 97 PLM Group Eesti OÜ www.plmgroup.ee 98 QTH OÜ www.qth.ee 99 Radius Machining OÜ www.radius.ee 100 Rakiste Tehas AS 101 Ral-Est OÜ www.ralest.ee 102 Raudar Metal Works OÜ www.ral.ee 103 RemTec Grupp OÜ www.remtec.ee

78. 77 Üliõpilased puutuvad tootearenduse ja tootmisega kokku nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt, projekteerides ja valmistades praktikumide ning projektitööde käigus toodete prototüüpe, seadmeid ja masinaid. Instituudi lõiketöötluse ja keevitusteh - noloogia laborites on valminud TTK&TTÜ Formula Student tiimi üliõpilaste poolt vormelite veermiku jm osad. Koostöö ettevõtetega 2018. aastal toetas tehnikainstituuti kaks Kuldsponsorit: Stoneridge Electronics AS andis tehnikainstituudile üle mõõtemasina, turuväärtusega 10 000 eurot ja Alas- Kuul AS toetas õppetööd uute Sandvik Coromant lõiketööriistadega, mille koguväär - tus oli 14 000 eurot. Tehnikainstituudi üliõpilasi on tunnustanud stipendiumitega mitmed ettevõted. 2019. aastal andis ABB AS välja ühe 1280 euro suuruse stipendiumi elektritehnika õppekava üliõpilasele. Radius Machining OÜ toetas ühte masinaehituse eriala üli - õpilast 1500 euro suuruse stipendiumiga ja Toyota Baltic AS toetab iga-aastaselt kolme autotehnika eriala üliõpilast 540 euro suuruste stipendiumitega. Ameerikas rajatud Gene Haas Foundation eraldas 2019. aastal TTK tehnikainstituu - dile 20 000 dollarit arendusstipendiumiks, et kaasajastada õppekeskkonda. Tehnika - instituudi lektor Madis Moor taotles toetust Gene Haas Foundation ́ist, et edendada ja muuta TTK inseneriõpet tudengitele põnevamaks. Abplanalp Estee OÜ annab üle Gene Haas Fondi toetuse

21. 20 VÄLJAKUTSETEST EESTI MASINATÖÖSTUSES Tõnu Lelumees Viimase aasta kulg ülemaailmse pandeemia tingimustes on oluliselt muutnud kogu majandust. Olukorras, kus osade majandusharude tegevus on olnud oluliselt häiri - tud, on Eesti masinatööstus hoidnud töötleva tööstuse juhtivat rolli. Statistikaameti andmetele tuginedes on Eesti töötlevas tööstuses hõivatud enam kui 120 000 ini - mest ja tööstusettevõtete toodetud lisandväärtus moodustab 75 % Eesti ekspordi - käibest. Masinatööstuse osatähtsus hõlmab üle 30 % töötleva tööstuse hõivatusest. Müügitulu, kasumi ja lisandväärtuse loojana on masinatööstuse roll viimasel aastal selgelt kasvanud ning sellel on oluline mõju meie majanduse ning teiste tööstusha - rude uuenduste ja innovatsiooni arendajana läbi masinaehituslike tehnoloogiliste lahenduste. Need näitajad on riigi seisukohalt märkimisväärsed, kuid selle sektori sisemist olu - korda ja tulevikuväljavaateid iseloomustavad kõhklused. Eesti masinatööstuse aren - gut iseloomustab suuresti liigne sõltuvus ebastabiilsest majandussituatsioonist, mil - le on eelkõige tinginud COVID-i üldine mõju, tarneahelate globaalsed muutused ja väikese avatud majandusega riigi positsioon ajal, mil paljud riigid on võtnud suuna pigem majanduse suletusele ning siseturu kaitsmise poliitika kujundamise. Sellele omakorda lisab mõrasid riikliku tööstuspoliitika ja -strateegia puudumine ning va - litsuse vähene tähelepanu sektorile, terav oskustööliste, spetsialistide ja inseneride puudus. Kasuks ei tule ka koostöö puudumine ja sektori väga väikeste ettevõtete kil - lustatus , mis pärsib investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, sh tootearenduse, digitaliseerimise, automatiseerimise ja robotiseerimise valdkondades. Kõigist neist teguritest sõltub kogu masinatööstuse olemasolevate ja ka uute ettevõtete areng, konkurentsivõime säilimine ja kasv. Riigi poolt koostatud prognoosides ja visioonides on küll nähtud masinatööstuse olulist osa SKP kujundamisel, kuid siiani ei ole välja töötatud meetmeid ning seatud selgeid eesmärke, et masinatööstuses valitsevaid probleeme lahendada. Kasvada ei ole võimalik, kui eeldused selleks pole täidetud. Kui Eesti majanduse üldiseks probleemiks on ettevõtete väiksus, siis masinatööstu - ses moodustavad väiksemad kui kümne töötajaga ettevõtted koguni üle 70 %. Selle pinnalt ei ole keeruline selgitada, miks ei suudeta piisavalt panustada innovatsiooni

93. 92 HEAD PRAKTIKAD ALISE TECHNIC OÜ Asutamise aasta – 2000 Tegevusvaldkond – lehtmetalli töötlemine Alise Technic OÜ pakub allhankena tootmis– ja inseneriteenuseid metallist kompo - nentide ja koostude valmistamiseks, kasutades selleks laia valikut kaasaegseid tööt - lustehnoloogiaid ja arvutiprogrammjuhtimisega seadmeid Missioon – loome metallist kasulikke lahendusi Visioon – lihtsustame oma klientide elu Soovime olla eelistatuim koostööpartner lehtmetalltoodete arendamisel ja tootmisel. Töötajate arv 2020. a – 31 Käive 2020. a – 2,8 milj€ Eksport – 2020. a ekspordimaht oli 52 %, sihtturgudena Soome, Rootsi, Läti, Saksa, Taani; 99 % meie toodangust läheb läbi klientide Eestist välja Koduleht – alisetechnic.eu Edu võtmed : 1. Meie märksõna eduks on lojaalsus, seda nii töötajate kui ka klientide poolt. Pika - ajalised töö- ja kliendisuhted on meile väga olulised. Eks ka tehnoloogiline võime - kus on see, mis loob ettevõtte edule aluse; aga seade üksi siiski ei tööta, selleks on vaja oskuste ja teadmistega kolleegi. Lisaks on oluline ka paindlikus, suutlikus klientide ootuste ja nõudlikkuse kasvuga kaasas käia. 2. Hoiame end kursis ja püüame sammu pidada maailmas toimuvaga. Klientide jaoks on oluline, et kasutaksime keskkonnasõbralike lahendusi ja materjale. Klientide vajadused ja konkurents turul on need, mis viivad uute tehnoloogiliste vajaduste ja lahenduste juurde. 3. Protsesside automatiseerimine on suund, millega tuleb järjest rohkem tegeleda; sellega kaasneb ka kogu meeskonna arendamine. Eesmärk on kogu käsitsi tehtav

103. 102 30 Duroc Machine Tool OÜ www.durocmachinetool.ee 31 Eccom OÜ www.eccom.ee 32 Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut https://te.emu.ee/ 33 Eesti Mehaanikainseneride www.emil.ee Liit MTÜ 34 Electromatix OÜ www.electromatix.eu 35 Elister OÜ www.elister.ee 36 Enefit Solutions AS www.energia.ee/et/ettevottest/ tehnoloogia/enefit-solutions 37 Enemat OÜ www.enemat.com 38 Energiatehnika OÜ www.energiatehnika.ee 39 Est Metrology OÜ www.facebook.com/Est-Metrology- 195602911216582/ 40 ESTANC AS www.estanc.ee 41 Exmet Services OÜ www.tavepro.ee 42 Fein-Elast Estonia OÜ www.fein-elast.com/EN/Home/ 43 Festo Oy Ab Eesti filiaal www.festo.com 44 FINESTA BALTIC OÜ www.finesta.ee 45 Finest-Hall Factory OÜ www.pvc-hall.com 46 Fleibel Group OÜ www.fleibel.ee 47 Fortaco Estonia OÜ www.fortacogroup.com/post/narva- factory-exentension/ 48 Fractory Solutions OÜ www.fractory.com/et/ 49 Giab Machining OÜ www.giab.ee 50 Gühring www.webshop.guehring.de/en/ 51 Haapsalu Metal www.h-metal.ee 52 Hansavest Rental OÜ www.hansavest.com 53 HANZA Mechanics Tartu www.hanza.com/en/ 54 Harju Color OÜ www.harjucolor.ee 55 Harju Elekter Teletehnika https://harjuelekter.ee 56 Heavy Industry Estonia www.heavyindustry.eu 57 Hekotek AS www.hekotek.ee 58 HOOB OÜ www.hoob.ee 59 HY-Tech Comp OÜ www.hytechcomp.com/et/ 60 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus www.kutsehariduskeskus.ee 61 Igus OÜ www.igus.ee 62 IMECC OÜ www.imecc.ee 63 Industrial Metal www.imet.ee 64 Insero OÜ www.insero.ee 65 Intar MW OÜ www.intar.ee

105. 104 104 Repston OÜ www.repston.ee 105 Revismo OÜ www.revismo.com 106 RKR Seadmed OÜ www.rkrseadmed.ee 107 SA Tartu Teaduspark www.teaduspark.ee 108 Saku Metall Allhanke Tehas AS www.sakumetall.ee/allhanketehas/et/ 109 SBA Service OÜ www.sba.ee 110 Scaleupx OÜ www.scaleupx.ee 111 Sebacom OÜ www.sebacom.ee 112 Seltec OÜ www.seltec.ee 113 Silwi Autoehitus AS www.silwi.com 114 Skarcon Machining OÜ www.skarcon.ee 115 Standel AS www.standel.eu 116 STEQMET MACHINING OÜ www.steqmet.ee 117 Stera Technologies AS www.stera.com 118 Sumar Tools OÜ www.sumartools.ee 119 S ähkölehto OÜ Sähkölehto OÜ www.sahkolehto.fi/ Etusivu/et_EE/ 120 Zircon Group OÜ www.zircon.ee 121 Tallinna Kopli Ametikool www.tkak.ee 122 Tallinna Lasnamäe www.mehaanikakool.ee Mehaanikakool 123 Tallinna Tehnikakõrgkooli www.tktk.ee/struktuuriuksus/ Tehnikainstituut tehnikainstituut 124 Tartu Kutsehariduskeskus www.khk.ee 125 TB works OÜ www.tbworks.ee 126 Teamwork Engineering OÜ www.twe.ee 127 Tech Group AS www.techgroup.ee 128 Terasman OÜ www.terasman.ee 129 TMK GROUP ESTONIA OÜ www.tmkgroup.ee 130 Tritech OÜ www.tritech.ee 131 TTÜ Inseneriteaduskond, www.taltech.ee/mehaanika-ja- tööstustehnika instituut toostustehnika-instituut 132 Waldec Eesti OÜ www.clebaltic.com 133 Venten OÜ www.venten.ee 134 Wermundsen OÜ www.wermundsen.ee 135 Windak OÜ www.windakgroup.com 136 VMT Tehased AS www.vmt.ee 137 Võrumaa Kutsehariduskeskus www.vkhk.ee

38. 37 EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT 2021 Triin Ploompuu Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ (EML) on erialaliit, mis ühendab täna ca 134 liikmes- organisatsiooni ja kelle ühine huvi on edendada Eestis inseneeriat ja masina- ja metallitööstust. Liikmeskonda kuuluvad kõik, kes soovivad vabatahtlikkuse alusel panustada Eesti suurima tööstussektori arendamisse – tootjad, inseneribürood, müügiettevõtted, teenusepakkujad, aga ka kõrg- ja kutsekoolid. 1936 ja 1991 Isegi Eestimaal on juba ammu aru saadud, et ühiste huvide eest seismisel ja ees - märkide saavutamisel on tark professionaalses võtmes mõttes koonduda, sest kõik saavad panustada, osaleda ja võimalusel koostööst otsest kasu või ootused selge- maks arutatud. Masinatööstuse Liitu võib pidada Eesti kõige vanemaks sektori katusorganisatsiooniks, sest oma eelkäijaks peame 28.04.36 asutatud Üleriiklikku Eesti Metallitöösturite Liitu (vt skeemi eespool). Aastal 1991 tegi tollase suurtööstuse Eesti Talleks juht Paul Treier ettepaneku taas - asutada EML. Peale taasiseseisvumist puudusid ekspordi-, turundus- ja müügikon - taktid välismaailmaga, internetti ju veel ei olnud. Ettevõtted alustasid peale vara erastamist organisatsioonide ülesehitamist ju kohati täiesti nullist. Kuna metallitöös - tus on Eestis alati tugev olnud, siis oli ka 90-ndate algusaastail liikmeskond ca 100 ringis. Siiani meenutatakse esimesi suuri projekte, kus koonduti ühise laua taha, et arutada, kes mida teeb ja millise hinnaga? Tänastes tingimustes, kus sellisel viisil toi - mimist võiks nimetada kartelli kokkuleppeks, ei tule selline ärikultuur kindlasti enam kõne alla. Sel ajal võeti väga palju eeskuju põhjanaabritelt Soomest, seetõttu 1991. a kinnitatud mittetulundusühingu põhikirigi oligi üks ühele üle võetud sarnaselt or - ganisatsioonilt. Tohutu töö Eesti masinatööstuse arendamisel, EMLi kui võrgustiku loomise ja hoidmise osas on teinud pikaajaline tegevjuht hr Aleksei Hõbemägi, kes rääkis väga mitmeid keeli ja kes suutis hoida rahvusvahelistel messidel Eesti lippu kõrgel olla.

50. 49 INSENERIAKADEEMIA ELLUKUTSUMISE VAJADUSEST – NUTIKALE EESTILE ANNAVAD SISU INSENERID Renno Veinthal Eesti töötlevas tööstuses on hõivatud enam kui 120 000 inimest ja tööstusettevõtete toodetud väärtus moodustab 75 % Eesti eksporditulust. Tööjõu tootlikkuses oleme jõudnud 78 %-ni Euroopa Liidu keskmisest, kuid eesmärgiks seatud 80 % on jäänud kättesaamatuks. I Murettekitav on, et tööjõu tootlikkuse kasv on juba pikemat aega tagasihoidlik. Seda enam tuleb tunnustada järgmiseks Eesti teadus- ja arendustege - vuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 perioodiks sea - tud ambitsioonikat eesmärki saavutada 15 aasta jooksul 110 % tööjõu nominaalne tootlikkus Euroopa Liidu (EL-27) keskmisega võrreldes. Mis on kasvu allikaks? Meie, eestlased, armastame endast mõelda kui nutikast rahvast, kes suudab püsti - tatud eesmärke saavutada nappidest ressurssidest hoolimata. Sellele toetuvalt on väljendatud ootust, et inimtekkelist kliimamuutust ohjata püüdvad üleilmsed alga - tused (pean silmas eelkõige nn rohepööret ja ringmajanduse põhimõtete tegelikku laialdast rakendamist) võiksid pakkuda meile kasvuvõimalusi kiiresti muutuvas turu - olukorras. Juba tosin aastat tagasi sedastas Arengufondi seireuuring, et läbilöögi- ja kasvuvõimalusi ei tasu otsida sektorite ja tööstusharude tasandil. Globaliseerumise tulemusena on määrav hoopis tööstusharude sees toimuv ning lahendusi tuleb ot - sida, pürgides järjekindlalt väärtusahelates tulusamate tegevuste suunas. Selle tee kaugem ja tulusam ots on omatoodete väljaarendamine ja disain. Eesmärgina sõ - nastatud „tulevikusihi miinimumiks võiks olla rahvusvahelistes väärtusahelates teh - noloogiapartneriks saamine, kes võtab tervikuna enda kanda lahenduste ideest too - teks arendamise ja valmistamise teatud tehnoloogia hea tundmise ja kasutusoskuse põhjal“ pole oma tähendust tänagi minetanud. Toimivad strateegiad on väärtusahe - I https://www.hm.ee/et/TAIE-2035

75. 74 60 AASTAT MEHAANIKA VALDKONNA KOOLITUST TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLIS Vello Vainola 1 Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK), mis kasvas välja Tallinna Tehnikumist 1915. aastal, tähis- tas 2020 novembris 105-ndat aastapäeva. Tehnikainstituudi ajalugu ulatub poole sajandi taha, kui autotehnika ja metallide lõiketöötlemise eriala õpilased ning õppe - jõud koos erialalaborite sisustusega viidi üle Tallinna Polütehnikumist 1961. aastal tolleaegsesse Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi (TEMT-i). Erialad Erialadest on läbi erinevate ajastute kõige järjepidevamad olnud autotehnika ja me - tallide lõiketöötlemise eriala . Paralleelselt eelpool nimetatud erialadega on olnud lühemat perioodi õpetatud erialasid: tööriistade tootmine, masinaehituse tehno - loogia, plastide töölemine. Tänasel päeval koolitab TTK tehnikainstituut autotehnika, elektritehnika, masina - ehituse ja robotitehnika insenere , kelle keskseks erialaseks väljundiks on võimekus panustada tööstusettevõtete tootearendus- ja tootmisprotsessi. Õppekavades on ettevõtte-, inseneri- ja diplomipraktika töökeskkonnas, mille kestvus õppeperioodi jooksul on kokku 6 kuud ning viimasel kursusel lõputöö koostamine, milledest ligi 90 % on ettevõtete baasil. Praktikumid on üles ehitatud lähtuvalt kaasaegsest toote- arendusprotsessist nn ideest-tootmiseni printsiibist, mis hõlmab: toote CAD projek - teerimist; materjali valikut ja tugevusarvutusi; CAM programmeerimist, detailide ja prototüüpide valmistamist; tööstusrobotite ja -kontrollerite programmeerimist, kvali- teedikontrolli ja tootmisprotsessi juhtimist. Rakenduskõrgkooli parimad lõputööd Tudengivormeli FS Team Tallinn vormeliarendus jätkub suunaga kergemate, kiirema - te ja vastupidavamate sõidukite arendamisel, milles löövad kaasa kõikide Tehnika- 1 TKT tehnikainstituudi direktor

8. 7 150 AASTAT EESTI MASINAEHITUST JA METALLITÖÖSTUST Priit Kulu Periood 1870-1917 Eesti industrialiseerimise alguseks võib lugeda 1870. aastaid, mil Venemaa ehitas raudteid, ühendamaks tähtsamaid meresadamaid Moskvaga. Balti raudteeliin ühen - das Põhja-Eesti olulisemaid sadamaid: Paldiskit, Tallinnat ja Narvat Sankt-Peterbur - giga. Rongiühenduse loomine suurendas Tallinna sadama tööd, sest importkaubad saabusid just sinna. Samuti arenesid järsult ka muud majandusharud. Põllumajan - dustoodang kasvas, sest raudtee võimaldas teistesse Venemaa osadesse transporti - da siinseid tooteid nagu näiteks viina ja juustu. Kuna viinaköökide, meiereide aga ka nt saeveskite toimimiseks oli vaja nii laiendusi, juurdeehitusi kui ka toimivaid sead - meid, said hoo sisse ka ehitus- ning masinatööstus. Raudtee olemasolu lõi soodsa keskkonna uutele pereettevõtetele, kus enamik töid tehti käsitsi. Lisaks nendele toi - misid siin ka varasemad, 18. ja 19. sajandil loodud aurujõul töötavad manufaktuurid, kus mõningad protsessid olid mehhaniseeritud. Nõudluse pideva kasvu tõttu hakati manufaktuure ümberkujundama kapitalistlikeks tootmisettevõteteks. Sellel perioo - dil kujunesid uute organisatsioonivormidena aktsiaseltsid ning osaühingud, mis pea - gi muutusid valitsevateks. Seoses põllumajanduse arenguga tekkinud nõudlusega, hakkas 1829. a loodud Drümpelmani masinatehas, mis eelnevalt oli spetsialiseerunud kalevi-, paberi- ning peeglivabrikute masinate tootmisele, tootma ka põllutööriistu ning seadmeid, viina- vabrikute sisseseadet ning turbamasinaid. 1859. a Rakveres asutatud Friedrich Wie - gandi vasksepatöökojast sai tehas Ilmarine, 1965. a Franz Krulli poolt Narvas rendile võetud vasksepatöökojast Krulli tehas (hilisem Tallinna masinatehas). 1878. a lõi tol - leaegne Narva linnapea Dimitri Zinovjev Narva linna kanalisatsiooni- ning veetorude valmistamiseks malmitehase. Enne I maailmasõda töötas ettevõttes ligi 500 inimest ning keskmine aasta käive oli üks miljon rubla. Üle 90 % vabriku toodangust läks teistesse Venemaa piirkondadesse. Suure industrialiseerimise käigus loodi 1898. a vagunitehas Dvigatel ning elektromehaanikatehas Volta, mis mõlemad olid aktsia - seltsid. Uue sajandi algul industrialiseerimine mõnevõrra vaibus, kuid metallitööstus elavnes taas 1911. a, mil Venemaa hakkas valmistuma maailmasõjaks. 1912.–1914.

34. 33 85 AAST AT EES TI MASINATÖÖSTUSE LIITU Priit Kulu Eesti Masinatööstuse Liidu eelkäijad Esimese maailmasõja järgsele laastatud majanduse ja tööstuse ümberehitamisele noores Eesti Vabariigis andis suure panuse juba veebruaris 1917. a asutatud Eesti Vabrikantide Ühendus. Edasiselt 1927. a asutati Tallinna Metallitöösturite Ühing (TMÜ). TMÜ põhikiri kinnitati 5. dets 1927. a ja see sai oma alguse Tallinna Lukk - seppmeistrite Ühingult. Ühing astus vastavaid samme Üleriikliku Metallitööstuse Liidu asutamiseks. Töö - tati välja põhikiri peakoosoleku poolt kinnitatud põhimõtetel. Asuti kontakti teiste vastavate kutseorganisatsioonidega ning selle tulemusena kutsuti ellu Üleriiklik Metallitöösturite liit asukohaga Tallinnas, mille põhikiri kinnitati siseministri poolt 1936. a 19. juunil. Ettepaneku Eesti Vabariigi siseministeeriumile Üleriikliku Eesti Metallitöösturite Liidu (ÜEML) asutamiseks tegid Tallinna Metaliitöösturite Ühing ja Nõmme Metallitöösturite Liit. ÜEMLi kuulusid Tallinna ja Nõmme Metallitöösturite ühigud, Tallinna Plekitöösturite Ühing ja Eesti Kulla- ja Kellaseppade Ühing. Üleriikliku Eesti Metallitöösturite Liidu peamine ülesanne oli koondada kõiki kodu - maa metallitööstureid, arendada kodumaa metallitööstust ja püüda parandada ko - dumaa metallitöösturi kultuurilist ja majanduslikku olukorda. Ühingu dokumentides oli sätestatud “... ülesannete teostamiseks Liit organiseerib üksikuid metallitööstuse eriharusid; arendab igasugustel metallitöö aladel jööjõude, sealjuures neile vasta - vat kutseharidus kättesaadavaks tehes; töötab välja metallitöösturite ellu puutuvaid määrute ja seaduste kavasid nende esitamineks riigi- ja omavalitsuste asutusile; asutab eriteaduslikke raamatukogusid; annab välja Liidu sihile vastavaid ajalehti, ajakirju ja brosüüre; korraldab kursusi, loenguid, referaate ja kongresse ning võtab neist osa; korraldab metallitööstuse näitusi ja võtab neist osa; määrab kutsehariduse omandamiseks ja täiendamiseks toetusi ja abirahasid; asutab erikapitale, muretseb juriidilist nõuannet kõigile metallitööstusse puutuvais küsimusis. ” ÜEMLi tegevust juhtisid peakoosolek, nõukogu ja juhatus. Peakoosoleku moodus - tasid Liidu liikmete (koondiste ja ühenduste) esindajad arvestusega üks esindaja 10 liikme kohta. Nõukogu moodustasid Liidu liikmete esindajad arvestusega üks nõu-

80. 79 MASINATÖÖSTUS – KUTSESÜSTEEMI LIPULAEV Mare Johandi 1 , Tiia Randma 2 Masina- ja metallitööstuses on kutsestandardid keevitajatel, koostelukkseppadel, CNC metallilõikepingi ning APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatoritel, mehha - troonikutel ning robotioperaatoritel ja -tehnikutel. Kutsestandardeid koostavad valdkonna asjatundjad ja koolide esindajad kutsestan - dardi töörühmas. Tegevust koordineerib Kutsekoda. Luuakse ja uuendatakse kokku - lepitud sõnastuse ja detailsusega kutsestandardid, mis sisaldavad nõudeid ja ootusi tööalasele kompetentsusele. Välja töötatud kutsestandardite kavandid esitatakse arvamuse avaldamiseks erinevatele valdkonna ettevõtetele ja teistele osapooltele, et neid veelgi parendada. Kutsestandardi võtavad koolid aluseks õppekavade koos - tamiseks, et tagada kvaliteetne ja optimaalne väljaõpe ning tööturul vajalike oskuste ja teadmiste õpetamine. Kutsestandardi alusel toimub kutseeksamil kutse taotleja vastavushindamine. Masina- ja metallitööstust kutsesüsteemiga liitumiseks veenda ei tulnud Läinud sajandi üheksakümnendate keskel, taasloodud Eesti Vabariigis olid kutsestan - dardite koostamise eestvedajateks ettevõtjad. Eesti töötajate kvalifikatsioonisüstee - mi loomisel osalesid teiste hulgas ka tööstusettevõtted. Masina- ja metallitööstuses alustati kutsestandardite välja töötamist 1998. aastal. Eesti Tööriistatootjate Assot - siatsiooni, Keevitajate Ühingu, Eesti Masinaehitajate Seltsi ja Eesti Masinatööstuse Liidu toel ja initsiatiivil loodi Eesti Kaubandus- Tööstuskoja juurde kutsestandardi töörühmad. Eriala- ja kutseliitude esindajatest said kutsestandardite töörühmade eestvedajad. Kutsesüsteemi poolseks koordinaatoriks oli Sirje Murre. Esimestena koostati tööriistalukksepa, keevitaja, tööpingioperaatori ja montaažilukksepa kutse- standardid. Eesti Masinatööstuse Liit on aktiivselt osalenud kutsenõukogude töös alates 1999. aastast. Masina- ja metallitööstus oli üks esimesi valdkondi, kes 1998. aastal liitus 1 Tehnika, tootmise ja töötlemise kutsenõukogu koordinaator 2 Kutsekoja juhatuse liige

90. 89 ARENGUD TÖÖSTUSES JA VÄLJAKUTSED EESTI MASINAEHITUSES Jüri Riives Arengud tööstuses ja tehnoloogias üha kiirenevad. Oluliste muutuste esilekutsujaks oli eeskätt väljakuulutatud nn „neljas tööstusrevolutsioon“ ( Industry 4.0), milles tootmise digitaliseerimine omandas väga olulise koha. Ega tänapäeval enam teisiti ei saagi, kuna ka maailm meie ümber muutub väga kiiresti. Seda eeskätt asjaoludel, mis on seotud vananeva tööjõuga Euroopas, kliimamuutustega maailmas, uute Z- ja alfa generatsioonide maailmavaateliste muutustega, aga samuti tootmise para - digma uuendustega, kus järjest suuremad ootused on omistatud kvaliteedile, toote maksumuse vähenemisele, tellimuste täitmise tsükli kestvusele, toote turule toomi- se aegade lühenemisele jms. Ettevõtetel on vajalik kõige sellega edukalt hakkama saada. Tehnoloogiate mitmekesisus, nende järjest keerulisemaks muutumine, aga ka aren - dustegevuse pidev vajadus konkurentsipositsioonide säilitamiseks, on viinud asja - oludeni, kus vaid edasijõudnud ettevõtted suudavad arengutega edukalt kaasas käia. Olukorra iseloomustamiseks toome kaasaegse töökoha olemuse (vt Joonis 1). Mitte üksnes roboti kasutamine ei muuda töökohta kaasaegseks, vaid selle töökoha vertikaalne ja horisontaalne integratsioon tööstusinterneti (IoT) ja tööstusseadmete liidestega (M2M) ning erinevate digitaalsüsteemide lahendustega (CAD/CAM – auto- matiseeritud projekteerimise ja valmistamise lahendused, ERP/PLM – tootmise pla - neerimise ja tootmisandmete halduse lahendused, MES, LIMS – tööstusandmete seire ja võrdlemise süsteemid). Joonisel 1 kajastatud töökoht koos digilahendustega on tänapäeva reaalsus. Ega teisiti, kui läbi komplekse digitaliseerimise ja automati - seerimise, ei ole võimalik ka saavutada tootlikkust üle 500.000 EUR aastas töötaja kohta. Tööstusliku tootmise roll ühiskonnas on pidevas arenduses. Edukad ettevõtted liigu - vad suure kiirusega tehnilise täiuslikkuse suunas. Digitaliseerimine, tehisintellekti la - henduste kasutamine, robotiseerimise osatähtsuse plahvatuslik tõus, uudsed targad materjalid, keskkonnasäästlikkus jms on tänapäeva reaalsus. Seda tuleb arvestada ja võimaluse korral arengutega kaasas käia. Tööstuse tehnoloogiline tase iseloomus - tab riigi majanduse taset tänapäeva globaliseerunud maailmas ja ka riigi konkurent -

63. 62 Õppekava koostisosadeks on hariduse ja teaduse moodul, mehaanika moodul ning erialamoodulid (materjalitehnika, soojusenergeetika, tootmistehnika ja robootika või transpordi ja logistika). Doktoritöö annab lõpetajale iseseisva uurimis- või aren - dustöö kogemuse ning süvendatud teadmised doktoriõppekava kitsamas teadus - valdkonnas/erialal, teadusartiklite avaldamise oskused ja kogemused. Vastuvõtt doktoriõppesse toimub avaliku konkursi korras väljakuulutatud teadustee - madele. Lisaks võetakse vastu doktorante tööstusdoktorantuuri mis eeldab ettevõt - te/asutuse ja TTÜ vahel toimivat teadustööd (on sõlmitud või sõlmitakse koostöö-, uuringu-, teenuse või muu teadus/arendustöö leping). Tööstusdoktorandiks kandi - deerijal on kehtiv tööleping ettevõttega ja kaasjuhendaja ettevõttest. Täiendkoolitus Mehaanikainseneri meistriklass Õppekava eesmärk on mehaanikainseneride juhtimisalase ja erialase kompetenti täiendamine. Volitatud mehaanikainseneri tase 8. kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks ja taastõendamiseks erinevatel kitsamatel erialadel. Meistriklassi õppekava sisaldab järgmisi mooduleid: 1. moodul Juhtimine ja suhtlemine 2. moodul Toodete arendamine 3. moodul Materjalitehnika ja toodete valmistamine 4. moodul Robotsüsteemide arendamine 5. moodul Seadmete hooldus ja järelvalve 6. moodul Tootmise korraldamine ja juhtimine 7. moodul Keevitustehnoloogiad Mooduli maht 1 EAP (kontaktõpe 16 tundi, iseseisevtöö 10 tundi) kogumaht 7 EAP (182 tundi). 3. Teadustöö ja arendustegevus Robotid ja robottootmine Autonoomne isejuhtiv sõiduk (teemajuht: prof Raivo Sell) Laiem visioon ja eesmärk autonoomsete sõidukite arendamisel on luua nutika linna - ruumi keskkond ülikoolilinnakus, kus on võimalik arendada ja testida uudseid teenu - seid ja funktsionaalsust, mis hõlmavad lisaks erinevatele isejuhtivatele sõidukitele ka nutikaid taristu objekte, näiteks nutikaid liiklusmärke, autonoomseid laadimisjaa - mu jms. Uurimisgrupis on arendatud erinevaid autonoomseid roboteid ja isejuhtivaid sõi - dukeid. Universaalne robotplatvorm UKU võib varustada erinevate lisaseadmete ja funktsionaalsete moodulitega erinevate algoritmide testimiseks ja ülesannete

59. 58 Tootearendus ja robootika (EARB) Bakalaureuseõppekava eesmärk on tugeva ja laiapõhjalise tootearenduse ja roboo - tikaspetsialistide ettevalmistamine, kellel on edasiõppimise võimalus väga erinevatel magistrikavadel nii Eestis kui välismaal. Valida saad kahte peaeriala: tootearendust ja tootmistehnikat või robootikat . Õppekava on praktilise suunitlusega ja võimalikult palju rakendatakse rühmaõpet (projektid, praktikumid) Esimesel aastal antakse oskusi projekteerimistarkvara CAD kasutamisest, küberelektroonilistest süsteemidest ja programmeerimisest. Teisel aastal keskendutakse mehaanikale ja automaatjuhtimisele ning kolmandal aastal valitakse juba peaeriala ja õpitakse valikuliselt spetsiifilisi tootearenduse ja tootmis - tehnika või robootika ja tehisintellektiga seotud erialaaineid. Integreeritud tehnoloogiad (MVEB), ingliskeelne Magistriõppekava ( Integrated Technologies ) ühendab erinevaid inseneritemaati - kaid, et rahuldada kasvavat nõudlust väga mitmekülgsete oskuste ja teadmistega inseneride järele. Õppekava eesmärgiks on anda ettevalmistus tööstuse digitaliseerimiseks ja nutika tootmise elluviimiseks. Selleks antakse lõpetajatele lisaks insenerioskustele süven - datud IT oskused ja kommunikatsioonivõime. Bakalaureusekraadi saanu on võimeli - ne alustama tööd kõrgtehnoloogilises tööstusettevõttes või IT firmas. Üldõpe Ettevõtlus Täppis- ja loodusteadused Matemaatika Põhiõpe Mehaanika Materjaliõpetus Masinjuhtimine Toote modelleerimine Eriõpe Tootearendus ja tootmistehnika Tootearendus Tootmistehnika Eriõpe Robootika Robootika Tehisintellekt

35. 34 kogu liige iga 20 liikme kohta. Juhatus oli otsene täitesaadav ja valitsev organ. Juha - tus oli 7-liikmelineja selle valis peakoosolek. Samal ajal Üleriikliku Eesti Metallitöösturite Liiduga moodustati Narva Metallitöös - turite Ühing. Ühingu eesmärgiks oli koondada enda ümber Narvas metallitööstusalal töötavaid kesk- ja väiketööstureid ning hoolitseda nende tööoskuste ja majanduslike ning kultuuriliste huvide eest. Ühingu põhikiri kopeeris suuresti ÜEMLi põhikirja. Üleriikliku Eesti Metallitöösturite Liidu tegevuse keelustas nõukogude võim 20. au - gustil 1940. a samaaegselt Eesti Vabrikantide Ühenduse, Tallinna Metallitöösturite Ühingu, Nõmme Metallitöösturite Ühingu ja Narva Metallitöösturite Ühingu keelus - tamisega. Masinatööstuse teaduslik-tehniliste ühingute periood Üleriiliku Eesti Metallitöösturite jt ühingute likvideerimisele järgnes ligi 50 aastat kestnud Eesti Teaduslik-tehniliste ühingute (ETTÜ) periood. Metallitööstust ja masi - naehitust esindasid masinaehituse, valutööstuse, survetöötluse ja pulbemetallurgia sektsioonid. Organiseeriti seminare, konverentse, ühingu kaudu võeti osa üleliidu - listest konverentsidest, korraldati konkursse (parim tehnoloog, parim diplomitöö jt), moodustati loomingulisi kollektiive jpm. Koos Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega 1991. a moodustati ETTÜ sektsioonide baasil inseneriühendused: Eesti Masiaehitusinseneride selts (1991), Eesti Materjali - tehnika Ühing (1994), Eesti Keevitusühing (1996). Nimetatud inseneriühingute baa - sil moodustati 1997. a Eesti Mehaanikainseneride Liit (EMIL), mis tegutseb tänase päevani. Eesti Masinatööstuse Liidu loomine Koos Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega 1991. a otsustati asutada ka Eesti Masina - tööstuse Liit (EML). Asutamiskoosolekul 3. oktoobril 1991 võeti vastu EMLi põhikiri, valiti 5-liikmeline juhatus ja selle esimees (kelleks sai Eesti Talleksi tolleaegne direk - tor Paul Treier). Samuti kinnitati liikmemaksumäärad 1991.-1992. aastaks (sisseastu - mismaks 10 000 rbl, liikmemaks suurtele ettevõtetele 10 000 rbl, alla 750 töötajaga ettevõttele 5000 rbl). Põhikirjast tulenevalt on EML Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse arendami - se ja selle ettevõtete ühiseid huve esindav organisatsioon, keühendab põhilise osa tööstusharu tootmispotentsiaalist. 2018. a kinnitatud põhikirja kohaselt tegutsel EML järgmistes tegevusvaldkondades: 1) Masinatööstuse ja selle tootmisalade strateegiliste arengukavade koostamine ja elluviimine; 2) Välissidemete ja väliskaubanduse arendamine tööstusharus;

58. 57 pakkumine ettevõtetele, teadusasutustele ja riiklikele asutustele kui sõltumatu, nn kolmanda osapoole laborina. Alates 2000. a omab katselabor Euroopas aktsepteeritud Eesti Akrediteerimiskesku - se tunnistust. Katselabor pakub erinevaid teenuseid nagu: • Materjalide tugevus katsetused (Charpy löökpainde katse, tõmbekatse, painde - katse, väsimuskatse, purunemissitkus, survekatse); • Kõvaduskatsed (Rockwell, Brinell, Vickers, Shore kõvadus); • Metallide ja sulamite struktuurianalüüs (terase tera suurus, mittemetalsed lisan - did, ferriidi sisaldus, sulamite faasiline koostis); • Keevisliidete katsetused (sh rööbaste) (paindekatse, kõvaduskatse, tõmbekatse, Charpy löögisitkuskatse, mikro- ja makrostruktuuri analüüs); • Materjalide koostise määramine (terase keemilise koostise ja margivastavuse määramine); • Toodete kvaliteedi kontroll (nt kinnitusdetailide katsetamine, mõõtmete ja geo - meetria kontroll); • Materjalide jahvatus ja ümbertöötlus, pulbriliste materjalide osiselise koostise määramine); • Ekspertiisid jm inseneriteenused. 2. Õppetöö ja täiendkoolitus Õppekavad Mehaanika ja tööstustehnika instituudi kureerida on kaks bakalaureuseõppekava, viis magistriõppekava ja üks doktoriõppekava. Bakalaureuseõppekavad Tootearendus ja robootika; Integreeritud tehno- loogiad (ingl. k); Magistriõppekavad Tootearendus ja tootmistehnika; Tööstustehnika ja juhtimine (ingl.k); Disaini ja tehnoloogia tulevik (ingl. k); Logistika; Kutseõpetaja; Doktoriõppekava Mehhanotehnika (ingl. k)

18. 17 des oli eksport juba 1995. a üle 50 % toodangust, nt juba eespool nimetatud moo - torsõidukid ja haagised – eksport oli seal 80 % kogutoodangust. Kogu Eesti töötlev tööstus ületas viiekümne piiri 2000. a. Metallitööstus Täna tegutseb Eestis töötlevas tööstuses üle 7500 ettevõtte, enamus väikesed või keskmise suurusega; vähemalt 100 töötajaga oli enam kui 200, kuid neis oli hõivatud ligi pool tööstussekstori töötajatest. Suuremate ettevõtete hulka kuulusid mobiil- side võrguseadmete tootja Ericsson Eesti AS, elektriseadmete tootja ABB AS, laeva - ehitus- ja metallitöötluse kontsern BLRT Grupp AS, puidutöötleja Stora Enso Eesti AS, tekkide, patjade, voodite ning madratsite tootja AS Wendre, autoohustussüstee - mide (turvavööde) valmistaja AS Norma jt. Tööstussektori osakaal majanduses lisand- väärtuse põhjal oli veidi väiksem kui ELs keskmiselt ( ca 1,6 %). Kõige suurem osa - tähtsus töötlevas tööstuses oli puidutööstusel ( ca 18 %), järgnesid aparaaditööstus ( ca 17,5 %), toiduainetööstus ( ca 14 %), metallitööstus ( ca 10,5 %), keemiatööstus ( ca 7 %), mööblitööstus ( ca 4,5 %), ehitusmaterjalide tööstus ( ca 4 %), muud töös - tusharud ( ca 17,5 %). Metallitööstus on tihedalt seotud mitme valdkonnaga, nt masinate ja seadmete tootmise ning ehitusega ning oli töötajate arvu poolest puidutööstuse ja toiduaine- tööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid, milles tegutseb üle 1300 ettevõtte. Metallitööstus on kontsentreerunud Tallinna ja selle lähiümbrusse, Ida-Virumaale, Pärnumaale ja Tartumaale. Joonis 5

56. 55 riduse testplatvorm, mis võimaldab teostada eksperimente sõidukite ja kogu muu võrgu V2X kommunikatsiooni vallas. Tööstuslik virtuaal- ja liitreaalsuse labor Labor koosneb kõrge 3D rakenduste töötle - misvõimega virtuaal- ja liitreaalsuse seadmetest nagu HTC Vive , Vuzix M300, Meta2 . Seadmeid kasutatakse, et luua ning testida virtuaal- ja liitreaalsuse tööstuslikke ra - kendusi nagu liitreaaluse abil teostada tööstuse monitooringut või tööstuse jälgimist ja simuleerimist. Materjalitehnika teaduskeskus Teaduskeskuse tegevussuundadeks on materjalid (pulbermaterjalid, pinded), mater - jalitehnoloogiad (pulbermetallurgia, kihtlisandustehnoloogia, pindamine, liitetehno- loogiad jt) ning nende tööstuslikud rakendused. Teadus- ja arendustööks, õppetegevuseks ning teenuste osutamiseks on teaduskes - kuses viis teaduslaborit: • Pulbermetallurgia labor; • Pinnete labor; • Triboloogia labor; • Desintegraatortehnoloogia labor; • Mehaanika ja Materjaliuuringute katselabor. Materjalitehnika teaduskeskuse uurimisgruppide fookuses on alljärgnevad teadus- ja arendustöö teemad, milliste raames viiakse läbi alus- ja rakendusuuringuid: • Kihtlisandustehnoloogiate ja 3D prinditavate materjalide arendus; • Multifunktsionaalsed keraamikapõhised materjalid ja struktuurid; • Kermised kasutamiseks laias termeratuurivahemikus; • Pinnatehnika ja kõvapinded; • Tribosüsteemide arendus; • Desintegraatortehnoloogia; • Materjalide ja toodete tööea ja töökindluse hindamine. Materjalitehnika teaduskeskuse uurimisgruppide teadlaste poolt ja laborite toel pa - kutavate teenuste hulka kuuluvad: • Tribouuringud; • 3D printimine; • Kõvapindamine ( õhukesed ja paksud pinded) ; • Materjalide jahvatus ja korduvkasutus; • Materjalide koostise ja struktuuri uuringud; • Kulumiskindlate komposiitmaterjalide (kõvasulamid ja kermised) valmistus.

9. 8 aastail said aluse Tallinna kolm suurt laevatehast: Vene-Balti, Noblesseri ning Bekkeri tehased, mis loodi just riiklike sõjaliste tellimuste täitmiseks. Ajavahemikul 1890– 1913 kasvas metallitööstuse osakaal kogu tööstustoodangus 4,4 %lt 19,4 %ni ning töötajate arv 1400lt 7300ni. Töötajate arv jõudis kõrgpunkti 1917. a kevadel, mil metallitööstuses hõivatute arv oli ligi 18 000, mis moodustas kogu tööstustöölistest 51 %. Sügiseks oli pilt aga hoopiki teine. Enamik masinaparke evakueeriti Venemaa keskossa, sest ründeliin jõudis järjest lähemale. Mõned, nt Volta elektromehaanika - tehas ja Bekkeri laevatehas, jäid täiesti tühjaks, samas kui teised suutsid tööd pakku - da väikemale arvule töölistele. Periood 1918-1940 24. veebruaril 1918 väljakuulutatud Eesti vabariigi majanduslik seisukord oli täbar – I maailmasõda ning vene revolutsioon olid jätnud oma jälje. Lisaks sellele oldi Lääne riikidest oluliselt maha jäänud. Riigil puudus oma raha- ja ning pangasüsteem ning enamik Eesti rahvast oli maata. Ligi 58 % maafondist oli baltisakslaste, kiriku või Vene riigi omand. Kuna paljud baltisaksa mõisnikud olid aga revolutsiooni eest põgenedes jätnud oma maad ripakile, suurenes veelgi 1916. a alanud toiduainete defitsiit. Sarnaselt põllumajandusega, valitses ka tööstuses suur segadus. Kuna Nõukogude Venemaal natsionaliseeriti nii varad kui pangad, oli siinsed ettevõtted käibekapitali - ta. Probleemid puudutasid ka ettevõtete juhtimist, sest paljud juhatuse liikmed ning aktsionärid olid kommunismi eest põgenenud. Enne sõda ning sõja ajal kõige võim - sam tööstusharu – metallitööstus vaevles tooraine ja kütuse puuduses, mis varase - malt tulid Venemaalt. Suuri tellimusi ei olnud ning neid ei oleks olnud võimalik ka vastu võtta, sest lisaks administratsiooni ning kapitali puudusele, oli puudu ka palju tootmismasinaid, mis enne seda Vene sisemaale evakueeriti. Kõik halvad tegurid päädisid 1917. a lõpul suure tööpuudusega, mis süvenes ka järgneval aastal. Kuna siseturg oli Eestis väike ning seni oldi orienteeritud vaid Venemaa nõudluste rahulda - misele, oli vaja viia sisse kiired muudatused. 1918. a novembris andsid käsitöölised, väike- ja suurtöösturid valitsusele märgukirja, milles kirjeldati põhjalikult tööstuse hetkeseisu ning pakuti omapoolset abi tööstuse jalule seadmiseks. Metallitööstuse puhul oli selge, et Eesti siseturu nõudlus ning riiklikud tellimused ei võimalda taastada Vene Impeeriumi aegseid tootmismahte. Eesti valitsusel puudu - sid nii võimalused kui ka vajadused suurte tellimuste järele ning lisaks olid riigi käes suured ettevõtted: Sadamatehas, Raudtee Peatehas ning Arsenal, kellele samuti ei jätkunud tööd. Vahepeal tundus, et olukorda leevendab Nõukogude Liidu tellimus. Nimelt 1921. a detsembris sõlmiti leping 200 veduri remondiks. Töö võttis vastu Kartell Omse, millesse kuulusid Dvigateli vagunitehas, Ilmarine ning Krulli masina - tehas ning Peetri ja Vene-Balti laevatehased. Kui enne lepingu sõlmimist soovisid venelased remontida 1000 vedurit ning lepingu sõlmimisel vaid 200, siis peagi pärast lepingu allkirjastamist otsiti põhjuseid kokkuleppest taganemiseks. Vene raudtee- valitsusel puudusid vahendid, et maksta vedurite remondi eest. Lõpuks lepiti kokku, et remonditakse ainult 70 vedurit. Lõpptulemusega ei oldud rahul, mistõttu pidid

97. 96 REVISMO ENGINEERING Revismo Engineering (Revismo OÜ) on 2013. a loodud inseneribüroo. Ettevõte tege- leb insenerteenuste osutamisega ning insenertehnilise nõustamisega. Meie ees - märgiks on olla enda teenuste lõikes Euroopa tasemel arvestatav tegija. Oma iga - päevases töös lähtume põhimõttest, et kui on olemas kliendi tahe, siis leiame meie ka lahenduse. Seda võimaldab meil teha meie töökas ja nooruslik kollektiiv, kellele meeldib töötada erinevate probleemide ja lahenduste kallal. Ettevõte tegutseb ISO 9001 juhtimisstandardit järgides ning kõik meie poolt pakuta - vad teenused on ka ISO 9001 järgi sertifitseeritud. Meie poolt pakutavad tegevused on järgmised: • CAD projekteerimine • Tööstusdisain • Insenertehnilised arvutused • Ekspertiisid • Juhendid • Vastavushindamine ja riskianalüüs Meie töökas meeskonnas töötab 15 inimest, kellest 11 on insenerid. Oleme Eesti suurim tootearendusega tegelev inseneribüroo. Müüme oma klientidele igakuiselt ca 2000 tundi insenerteenuseid. Meie kliendid on peamiselt Eesti ettevõtted, kuid müüme arvestatava osa oma tööst ka Rootsi, Norra ja Soome. Leiame, et kvaliteetse töö aluseks on hea tervis ja mõnus töökeskkond. Oleme liitu - nud Tervist Edendavate Ettevõtete Ühendusega ning proovime ettevõttena propa - geerida liikumist ja tervislikke eluviise. Pöörame ettevõttega palju tähelepanu selle - le, et meie omavaheline läbisaamine oleks hea ning sellest tulenevalt valime hoolega oma meeskonda uusi liikmeid. Koos meeskonnaga saame hea meelega kokku ka töö - välisel ajal, võttes ette erinevaid ühistegevusi. Olgu tegemist spa külastusega, disc- golfi mängimisega või talisuplusega – alati on kohal arvestatav osa meeskonnast. Lisaks mõnusale töökeskkonnale on meie hea töö aluseks ka litsentseeritud 3D CAD tarkvarad, mis võimaldavad meil projekteeritavaid lahendusi virtuaalselt projekteeri - da ja analüüsida. Enamjaolt kasutame oma töös Solidworks 3D CAD Premium, Auto- desk Inventor Proffessional, Autodesk AutoCAD ning Autodesk Nastran tarkvarasid. Eelnimetatud CAD tarkvarad annavad meie kasutusse palju kasulikke tööriistu. Teeme palju tööd selle nimel, et saaksime olla kindlad oma töö heas kvaliteedis. Kõik meie poolt teostatavad projektid läbivad ettevõtte sees vähemalt kahetasandi - lise kontrolli – projekte kontrollib alati lisaks projekti teostanud insenerile ka vastu -

45. 44 Ettevõtte vaates on Tööstus 4.0 kolm võrdselt olulist aspekti: • Digitaliseerimine – pilveteenused, IT arenduste kaudu andmete kogumine, ana - lüüs ja tootmise tulemuslikum juhtimine; tehnoloogiseadmetest digikaksikute loomine • Nutikad masinad – tehnoloogiaseadmete (tööpingid, robotid, laosüsteemid) varustamine nutianduritega ja ajamitega, mis võimaldavad kiiret andmevahetust ja reaalajas juhtimist, samuti koostööd inimestega (koostöörobotid, isejuhtivad sõidukid) • Uued ärimudelid – et firma oleks stabiilselt edukas peaks ta omama müügi- kanaleid ca 30 riigis; tavamüügiesinduste avamine on kulukas, kuid e-poodide ja e-teenuste kaudu on võimalik turgu laiendada. Digitaliseerimine algab ettevõtte juhtimisest – et panustatakse teadlikult e-ärile, selle võimaldamiseks omakorda toetutakse reaalajas tootmis- ja müügiandmetele Olulisemad vead, mida ettevõtted teevad: • Digitaliseerimisel piirdutakse tarkvaraarendusega, näiteks võetakse kasutusele ettevõtte ressursiplaneerimissüsteem (ERP), kuid tootmisseadmetega reaalajas infovahetust või ärimudeleid ei uuendata • Investeeritakse üksikutesse tootmisseadmetesse, eeldades näiteks, et üks robot asendab viie inimese tööd, kuid tehnoloogiline protsess ja ärimudel jäetakse muutmata. Tulemuseks on seade, mis tooteportfelli või turunõudluse muutumi - sel jääb kasutamata • Nähakse juhtkonna tasemel ette digitaliseerimist, kuid ei plaanita pikemas pers - pektiivis uute turgude hõivamist ja piiriüleste e-teenuste pakkumist Tööstus 4.0 arengud maailmas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tootmisindeksi (MEI) järgi oli Eesti tööstus 2020. a 3. kvartalis kasvutempolt maailmas 16. kohal – võrreldes 2015. aastaga on meie tootmine kasvanud vaatamata koroonaperioodile (vt Joonis 2). NB! OECD ei kajasta oma statistikas Hiina RV-d, kus ettevõtetest andmete kogumise ja analüüsi meetodid ei vasta rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele. Euroopa Liidus on tööstuse arengu plaanimiseks loodud ManuFuture tehnoloogia - platvormi visioon 2030 (http://www.manufuture.org/strategic-research-agenda/ vision-2030/), mis näeb ette sammud Euroopa juhtrolli säilitamiseks tootmises. Selle visiooni väljatöötamisel oli oma roll ka Eestil, kus Tallinna Tehnikaülikoolis toimus 2017 EL aastakonverents Manufuture2017 (http://manufuture2017.eu/). ManuFuture visiooni kohaselt oleme praegu tööstuse digitaliseerimise ja rohepöör - de perioodis, millele aga kümne aasta perspektiivis järgneb nn biointelligentsete ökosüsteemide periood (vt Joonis 3).

61. 60 Lõpetanud leiavad tööd tootearendajatena, projekteerijatena, tootmisjuhtidena, firmajuhtidena ja spetsialistidena, kes on võimelised looma uudseid tooteid ja ra - kendama uusi tehnoloogiaid. Tööstustehnika ja juhtimine (MARM), ingliskeelne Magistriõppekava ( Industrial Engineering and Management ) on rahvusvaheline õppekava TTÜs, mis on välja arendatud Põhjamaade ja Balti riikide ülikoolide koos - töövõrgu BALTECH ühistöö tulemusena. Esmajoones on tegemist tööstustehnika õppekavaga, mida on täiendatud majanduse, innovatsiooni ja juhtimise ainetega, valmistamaks ette rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi tootmisjuhte. Vastuvõtu eelduseks on bakalaureusekraad tootearenduses ja robootikas, tootmis - tehnikas või ärijuhtimises või rakenduskõrghariduse diplom koos täiendavate ainete läbimise kinnitusega. Lõpetanud saavad ettevalmistuse kaasaegsete integreeritud tootmissüsteemide otstarbekaks evitamiseks, tehniliste süsteemide analüüsi ja sünteesi kasutamiseks, tootmise juhtimise ja tootmise ning tootmissüsteemide projekteerimise meetodite evitamiseks. Tööstustehnika ja juhtimise eriala lõpetanutel on võimalus töötada erinevatel ameti - kohtadel nagu tootmisjuhid, projektijuhid, kvaliteedijuhid, tehnoloogiaspetsialistid, tootmise planeerijad, ettevõtete juhid. Disaini ja tehnoloogia tulevik (MADM), ingliskeelne Magistriõppekava (Design and Technology Future) on rahvusvaheline TTÜ ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ühisõppekava. Õppekava rõhuasetuseks on kahe osapoole, inseneride ja disainerite vastastikuse mõistmise, respekti ja koostöötahte kasvata - mine. Õppekava eesmärgiks on anda: inseneridele laiem vaatenurk loova tootearenduse lähtekohtade mõistmiseks, luues seeläbi toimiva aluse koostööks; disaineritele – sügavam kogemus tehnoloogiatest, tehnoloogilise innovatsiooni kaasamiseks disai - niprotsessi. Õppekava tuumiku moodustavad rühmatööna ning koostöös ettevõtlusega läbivii - davad arendusprojektid. Lõpetanud on võimelised töötama tootearendusspetsialistidena laial profiilil loo - vates integreeritud tootearendusmeeskondades, tootearendus – juhtidena toote - arendusmeeskondades ning ettevõtjatena innovaatiliste ja tehnoloogiliselt tugevate tootekoosluste turule toomiseks. Logistika (EALM) Magistriõppekava läbinu saab ainsa ülikoolina Eestis logistika alal akadeemilise kõrg - hariduse ja magistrikraadi.

51. 50 las edasi pürgimine, samuti lõppkliendile lähemale, kaubamärgi loomise, hoidmise ja arendamise poole liikumine, mis on olnud paljude Eesti ettevõttete konkurentsi - võime ja laiemalt kogu Eesti töötleva tööstuse edenemise taga. Need on teataval arenguetapil kindlasti omal kohal, kuid need üksi ei muuda konkurentsivõimet sar - naste arenguambitsioonidega riikidega võrreldes. Uusi tehnoloogiaid peab looma ja arendama ja seeläbi saama mingite tehnoloogiate omanikuks. Just läbi loomisprot - sessi arenetakse ja suudetakse selle tulemusena pakkuda keerukamaid tooteid ja teenuseid. Kes peaks selle väljakutsega tegelema? Tehnoloogiate väljaarendus ja kasutuselevõtt on üldreeglina pikk ja erinevaid res - sursse nõudev ettevõtmine. Kriitilise tähtsusega on sobivate oskuste ja hoiakutega inimeste olemasolu. Rääkides uute tehnoloogiate väljatöötamisest peame silmas pidama temaatiliselt seotud teadus- ja arendustegevuse potentsiaali ja eelkõige arvestama sobivate oskustega inseneride ja arendusspetsialiste olemasoluga. Tänuväärsel viisil pakub OSKA (tööjõuvajaduse seire ja prognoosisüsteem) uuring II „Eesti tööturg täna ja homme 2019-2027“ metoodiliselt läbimõeldud ja detailse sissevaate Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast kooli- tusvajadusest. Sõltuvalt valdkonnast tuntakse puudust kümnetest, aga mõnedel aladel koguni sadadest inseneridest ja tippspetsialistidest. Uuringuaruande läbivaks teemaks on kõigi tootmissektorite automatiseerimise ja digitaliseerimise tähtsuse suurendamine. Nende väljakutsete lahendamine saab toimuda ainult piisava hulga sobivate oskustega inseneride abil. Eriti asjakohane on siinkohal mõelda väljakutse - tele, millega peame tegelema eelseisvail aastail Ida-Virumaal nn „õiglase ülemine - ku“ raames. Lühikese ajaga peaksime suutma käivitada uusi ettevõtteid, mis saaksid (senisega võrreldes eeldatavalt suuremat lisaväärtust loovatel töökohtadel) pakkuda tööd paljudele seni põlevkivitööstuses hõivatud inimestele. Aeg on ellu kutsuda Inseneriakadeemia Inseneride nappust ja olemasolevate inseneride oskuste kaasajastamist saab sihis - tatult arendada, kui me seda vajadust endale tunnistame. Kaheksa aastat tagasi ellu kutsutud IT Akadeemia on eeskuju vääriv edulugu. IT akadeemia suutis õppurite, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide valikuid mõjutada, suunata ja toetada läbi õppe - programmide arendamise, sihtstipendiumite, populariseerimise, teadusvõimekuse kasvatamise. Üldiste haridussüsteemi mõjutavate demograafiliste suundumuste foonil on IKT valdkonna õppurite ja lõpetajate arv järjepidevalt kasvanud. Seega on riik arenguprobleemile adekvaatselt reageerinud. Kuigi ka IKT valdkonnas on jätku - valt lahendamist vajavaid probleeme piisavalt, oli 2012. a IT akadeemia ellukutsumi - II Eesti tööturg täna ja homme 2019-2027

47. 46 Tööstus 4.0 programmid Euroopas ajendasid ka Hiina RV looma oma strateegia „ Made in China 2025 “, mis näeb ette Hiina kujunemise juhtivaks maailmas tööstus - maaks aastaks 2049 läbi uute tehnoloogiate arendamise. USA-s on loodud 14 juhtiva uurimisinstituudi võrgustik „Manufacturing USA“ (https://www.manufacturingusa. com/), mis keskendub tööstusinnovatsioonile ja koostöö arendamisele digitaalse tootmise, kihtlisandustehnoloogiate, robootika, küberturvalisuse, komposiitmater - jalide jms fookusteemadel. Fookuse seadmiseks moodustas Euroopa komisjon 2018. a nn üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide strateegilise foorumi (IPCEI), kus liikmesriikide poolt lepiti kokku need tehnoloogiad, millede väärtusahelate arendamine on tööstuse konkurentsivõime edendamiseks oluline. Varasematele tehnoloogiatele (mikro - elektroonika, patareid, kõrgjõudlusega andmetöötlus) lisandusid: • küberturvalisus, • tark tervis, • keskkonnasõbralikud ja isejuhtivad sõidukid, • tööstuslik asjade internet (värkvõrk, nutistu, IoT)), • vesinikutehnoloogiad ja -süsteemid, • madalsüsiniktehnoloogiad. Ühiseks nimetajaks nende väärtusahelates oli andmete vabast liikumisest läbi väär - tusahela tõusev tulu. Eestis alustati riiklikult tööstuspoliitika nn „rohelise raamatu“ loomist 2015. a, mil tööstuse digitaliseerimine polnud veel riiklikul tasemel päevakorral, ning dokumendi valmides 2017. a oli see juba moraalselt vananenud (https://www.koda.ee/sites/de - fault/files/content-type/content/2018-01/toostuspoliitika_roheline_raamat.pdf). Ühiskondlikult hakati Saksamaa LV Suursaatkonna, erialaliitude ja TTÜ algatusel 2015 korraldama tööstuse digitaliseerimise konverentsi „Tööstus 4.0 praktikas“ (https:// industry40.ee/) mis on iga-aastaselt muutunud järjepidevaks traditsiooniks. Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna ehk DESI indeksi kohaselt on Eesti eesrindlik e-riigi arenduses, kuid digitehnoloogiate integratsiooni osas olnud pikalt sabassörkija. Digitehnoloogiate integratsiooni indeks näitab ära digitalisee - rimise mõju majandusele ja ettevõtete äri tulemuslikkusele. Viimastel aastatel on areng olnud aga kiirem, kui veel 2015. a olime selle näitaja osas EL-s 23. kohal, siis 2020. a oleme jõudunud 14. kohale (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/ digital-economy-and-society-index-desi). 2017. a loodi valitsuse määrusega „Nutika tootmise tuumiktaristu“ (SmartIC), et koondada nutika tootmise teadus- ja arendustegevuse hajusstruktuurid mehaani - ka, masinaehituse, automaatika, mehhatroonika, materjaliteaduse ja -tehnoloogia ning infotehnoloogia vallas. Tegu on nn hajusa üksusega, et koostöö ja turunduse ning ühtselt määratletud teenuste kaudu suurendada märkimisväärselt nutika toot - mise valdkonna teadustööd ja infrastruktuuride ristkasutamist nii Eestis (ülikoolid ja koostööpartnerid) kui ka rahvusvaheliselt (T&A koostööprojektid, rakendusuuringud rahvusvaheliste ettevõtetega nt lennunduse, autotööstuse, laevanduse jm vallas).

99. 98 WINDAK OÜ Asutamise aasta – 2004 (OÜ registreerimise aasta, Windak asutati Rootsis 1994. a, Eestis töötati Windaki suunal juba 1999. aastast) Tegutsemisvaldkond – Tööstus ja tootmine, masinaehitus, seadmed kaablitööstustele Ettevõtte põhitegevuseks on kliendispetsiifiliste kaablikerimise seadmete projektee - rimine, ehitamine, programmeerimine ja paigaldamine. Lisateenusena pakub Win - dak garantiijärgset hooldust ning varuosade müüki Missioon – Windak peab pakkuma kliendile orienteeritud esmaklassilist teenindust. Analüüsida ja pakkuda oma klientidele suurepärased terviklikud lahendused koos- kõlas vajaduste ja eelarvega. Investeerida innovatsiooni ja kvaliteeti, eelistades liht - sat lahendused ja tipptaseme saavutamisel kõiges, mida me teeme Visioon – Pakkuda meie klientidele maailmaklassi kaablipakendamise lahendusi, mis ületab kõik nende ootused ja nõuded Töötajate arv – 40 (ajas muutuv) Käive – 2019. a 7.2 M€ (ajas muutuv) Eksport ja sihtturud – Eksport 2020. а – 100 %. Sihtturud: Ameerika Ühendriikid (80 %), EMEA regioon, Austraalia ja Sõltumatute Riikide Ühendus (CIS riigid) Koduleht v www.windakgroup.com Ettevõtte edu pant – Windaki peamine eesmärk on alati olnud pakkuda ainulaadset, terviklikku lahendust ja luua sisukaid suhteid oma klientidega. Me ei müü mitte ai - nult masinaid, vaid ka “kogemusi/protsessi” – täielik teenusepakett alates müügist ja projektijuhtimisest kuni seadmete elutsükli lõpuni. Paindlikkus on üks meie eelis. Windak pakub kas valmislahendusi või kohandatud mistahes kaasosaluse ainulaadsetele väljakutsetele. Me oleme oma klientidele alati olemas. Meie kliendid saavad meie peale loota ka pärast müüki. Tootearendus ja tehnoloogilise võimekuse arendus - Meie tootearendusmeeskond töötab igapäevaselt. Ideede saamiseks juhindume trendidest maailmas, töötame koos oma partnerite ja ka klientidega ning lähtume praktilistest vajadustest. Tulevikufookused: • Keskendumine keskkonnasõbralikele pakenditele - energiatarbimise minimeeri - mine ja jäätmete mahu vähendamine • Tootearendus • Tööstus 4.0 Perspektiivikad valdkonnad tulevikus – kaabel ja kaablisarnaste toodete pakendus.

31. 30 üldisi baasdigioskusi nii algaja kui vilunud kasutaja tasemel. Tööstuse tööandjatega oskuste vajadust välja selgitades tuuakse üha enam välja just üldoskuste ja -hoiaku - te olulisust. Eranditult kõik OSKA tööstusvaldkondade uuringud rõhutavad näiteks selliseid üldoskusi: meeskonnatööoskus, kohanemisvõime, analüüsioskus, enese- väljendusoskus, õppimisvõime, initsiatiivikus, võõrkeelte oskus. Eesti hariduses tegeldakse eeltoodud oskuste õppega väga aktiivselt ja näiteks töös - tusspetsiifiliste oskuste õppe puhul näitasid tööandjad üles rahulolu nii õppe kvali- teedi kui üldise koostööga haridusasutuste ning ettevõtete vahel. Peamise arengu- vajadusena nähti just IT- ja üldoskuste õpet. Kõikide oskuste puhul toodi välja vajadust pöörata suuremat rõhku õpetajate ja õppejõudude väljaõppele ning didak - tiliste, eriti digitaalsete, õppematerjalide arendamisele. Töötajate motiveerimiseks saavad tööandjad lubada töötajaid nii tööstusspetsiifilisi ja IT-oskusi kui ka üldoskusi arendavatele kursustele. Üldoskuste tähtsus kajastus ka OSKA COVID-19 mõjude eriuuringus. Kriisisituatsioo - nis on vajalik töötajate valmisolek kiireks ümberõppeks, et tõsta tehnilise personali oskuste taset või suutlikkust tulla toime muutuvate tööülesannetega, olgu selleks siis teist tüüpi seadmete käitamine, remont või varem kohapeal spetsialistide poolt tehtud seadmete hoolduse korraldamine üle videosilla. Nimetati ka töökorraldusli - ke muudatuste ning tarneahelate juhtimise, elektroonilise suhtluse, tervishoiu ning vaimse tervise hoidmise alaste teadmiste vajadust. Tööstuse lisandväärtuse kasvatamine arendab kogu Eesti majandust Käes on mõttekoht nii riigi kui tööstusettevõtete jaoks – mida on Eestis mõistlik toota, milliseid tootmisprotsesse on mõistlik Eestis teha, ning mida osta mujalt sisse? Uued tööturule sisenevad põlvkonnad on väiksemad, kui tööturult lahkuvad põlvkonnad. Välistööjõu kasutamisel on nii poliitilised kui COVID-19 tingitud piirangud. Samas on vaja tööandjatel mõelda, kuidas toota suurema lisandväärtusega, et konkureerida paremini olemasoleva tööjõu pärast. Riik peab leidma võimalusi, kuidas soodusta - da positiivseid arenguid tööstuses, et suurendada nii ühiskonna, kui ka riigi tulusid. Eestis on tööstussektori osatähtsus majanduses lisandväärtuse põhjal veidi väiksem kui ELis keskmiselt, töötlevas tööstuses hõivatute osatähtsus on Eestis aga ELi riikide seas üks kõrgemaid. See näitab, et mujal suudetakse üldiselt sama arvu töötajate juures luua rohkem lisandväärtust. 5 Geomeedia poolt 2018. aastal läbi viidud töös - tusalade analüüs näitab, et mida kõrgem on riigi SKP, seda suurem on spetsialistide osakaal töötlevas tööstuses. Mida kõrgema lisandväärtusega tootmine on riigis, seda suurem on inseneride vajadus. Eestis on spetsialistide osakaal töötlevas tööstuses 19 % ning Soomes, kus SKP inimese kohta on üle kahe korra kõrgem, on spetsialiste 38 %. Kõrge SKP-ga riikides tegeldakse aktiivselt tootearendusega. Kui soovida Eestis 5 MKM, Majandusülevaade 2019, https://www.mkm.ee/sites/default/files/majandusule vaade_2019_0.pdf (02.03.2021)

52. 51 ne oluline samm, mis aitas (ja aitab jätkuvalt) kaasa IT sektori ja muude valdkondade ning kogu Eesti konkurentsivõime kasvule. Samas on ilmne, et IT Akadeemia seni- ne suund peamiselt tarkvarapõhiste võimekuste arendamiseks jääb kitsaks. Eesti tööstus vajab insnenere, kes oma erialase insneripädevuse kõrval valdaks kitsamaid ja laiemaid digipädevusi. Uued nutikad ja tehnoloogiamahukad „käega katsutavad“ asjad kavandatakse, arendatakse, testitakse ja viiakse tootmisse mitte pelgalt IT oskuste, vaid valdkonnaspetsiifiliste inseneriteadmiste abil. Seepärast peaksimegi tõsiselt kaaluma IT akadeemia sõsara – Inseneriakadeemia käivitamisele. Inseneriakadeemia kandev idee peaks panustama fokusseeritult erinevate inseneerialade erialaste, interdistsiplinaarsete, juhtimisalaste kompe - tentside ja pädevuste kasvatamisse. Selle algatuse käivitamiseks on vaja paljude osapoolte koordineeritud tegutsemist ja ühist head tahet. Kindlasti ei piisa ainult haridus- ja teadusministeeriumi ning majandusministeeriumi tunnetatud vajadusest ja tahtest. Kaasatud peavad olema tööandjate esindusorganisatsioonid, kõrgkoolid ja erialaliidud ja -seltsid. Peame julgelt ära kasutama majanduse taasavamisest ja üleeuroopalisest kasvustrateegiast tulenevaid võimalusi. Insneriakadeemia eesmärgid võiksid olla: 1. Digipöörde abil aidata kaasa Eesti töötleva tööstuse tööviljakuse kasvule – viia see 10 aasta jooksul Põhjamaade tasemele; 2. Pakkuda lahendust Eesti ettevõtetete konkurentsivõimet pidurdavale inseneride puudusele; 3. Toetada rohepööret uute, säästlike ja jätkusuutlike tehnoloogiate väljatöötamise ja kasutuselevõtuga Eesti ettevõtetes. Inseneriakadeemia loomine võiks lähtuda kolmest ajahorisondist – ühe-kaheaasta - ne, kolme kuni viieaastane ja 10-15 aasta perspektiiv. Igale horisondile kavandatakse asjakohased meetmed, mille tulemusi oleks võimalik hinnata vastava perioodi lõpul. Kõige lühema perioodi keskseteks meetmeteks võiksid olla laste ja noorte tehnoloo - giahuvi suunavad programmid, valdkondlike täiendus- ja ümberõppe programmide käivitamine neljapoolses (ülikoolid, ettevõtted ja erialaliidud ning riik) koostöös ning ühine pingutus Euroopa Horisondi ja teistes üleeuroopalistes programmides osale - miseks, rohe- ja digipöördeks oluliste pädevuste arendamine taseme- ja täiendus - õppes, pilootprojektide käivitamine tehnoloogilise pöörde realiseerimiseks valitud partneritega, Eesti konkurentsieeliste väljaselgitamine digi- ja rohepöördest tulene - vate võimaluste ärakasutamiseks. Kolme kuni viieaastase perioodi kesksete meetmetena saaks kasutada rohe- ja digi - pöördeks vajalike kompetentsikeskuste ning võrgustike väljaarendamist, tuginedes olemasolevale inseneri- ja akadeemilisele potentsiaalile, tasemeõppe program - mides asjakohase ja rakendusliku suunitlusega projektiõppe juurutamist koostöös ettevõtetega, intellektuaal- ja tööstusomandi kasvatamisele suunatud kultuuri eden - damist.

106. 105 Priit Kulu SEPATÖÖ Äsja ilmunud raamat „Sepatöö“ püüab täita lünka metallide survetöötlemist käsitlevate trükiste osas ja on mõeldud kasutamiseks eel - kõige kutsekoolide õpilastele ja kõrgkoolide üliõpilastele, kelle pea- või kõrvalerialaks on sepandus. Raamat on abiks ka iseseisvalt sepa- tööoskusi omandavaile algajaile sepatöö har - rastajaile kui ka kutselistele seppadele oma teoreetiliste teadmiste täiendamisel rauatöö valdkonnas. Raamat on 197 lk ja sisaldab 107 illustratsiooni (102 joonist ja 5 tahvlit) Ilmumas on MEHAANIKAINSENERI KÄSIRAAMAT, teine eestikeelne väljaanne Käsiraamat on tõlge Saksamaal korduvalt trüki- tud käsiraamatu uusimast versioonist, mille eestindasid Tallinna Tehnikaülikooli vastava eri- ala spetsialistid: Priit Põdra (vastutav toime- taja), Priit Kulu, Aigar Hermaste, Tauno Otto. Erialane teave on süstemaatiliselt esitatud seitsmes peatükis: matemaatika, füüsika, teh - niline joonestamine, materjaliõpetus, masina- elemendid, tootmistehnika ning automaatika ja infotehnoloogia. Rohkesti on arvutus-, tähis - tus- ning CNC-pinkide programmeerimisnäi - teid. Lisaks on toodud metalsete materjalide margivastavuse tabelid ning käsiraamatus vii - datud standardite ja muude regulatsioonide nimistu. Käsiraamat on mõeldud kasutamiseks tootmis - tehnika, masinaehituse ja tööstuskorrashoiu valdkonna inseneridele ja tehnikutele nii eri - alase kui ka üldteabe allikana. See on kasutatav ka õpikuna, nii praktiliste oskuste arendamisel kui ka akadeemilises- ja täiendõppes. Käsiraamatu maht on 482 lk. Info: Priit Põdra, e-mail: priit.podra@taltech.ee.

13. 12 Alates 1959. a, mil viisaastaku planeerimine asendati seitseaastakuga, nägi rahva - majanduse arendamise uus perspektiivplaan 1965. aastaks NSV Liidu tööstuse kogu- toodangu kasvu u 80 % võrreldes 1958. aastaga (oli üks madalamate majandusnäit - jatega aasta), sh rasketööstustoodangu kasvu 85-88 %, tarbekaupade toodangu kas - vu 62-65 % (Tabel 3). Tabel 3. Eesti tööstuse brutotoodangu kasv 1958-1965 võrreldes eelmise aastaga, % (Pihlamägi, 2013) Aasta Planeeritud kasv Tegelik kasv Aastaplaan, mlrd rbl 1958 100 100 7,74 1960 107,0 112,2 9,09 1965 109,3 109,1 14,15 Majanduse põhisuunad aastateks 1965-1980 pandi paika NLKP KK 1965. a septemb - ripleenumil. Majanduse reform hõlmas 1) tsentraliseeritud planeerimise ühenda - mist majanduse initsiatiiviga, 2) majandusüksuste iseseisvuse suurendamist ja õigus - te laiendamist täieliku isemajandamise alusel, 3) ettevõtteile planeeritud ülesannete arvu vähendamist, 4) töötajate majanduse ergutamise süsteemi täiustamist, 5) ette - võtete vastutuse suurendamist majandustegevuse tulemuste eest (ENE 5). Eesti NSVs kaotati 1965. a rahvamajandusnõukogu (RMN), mille haldusalas oli olnud 80 % liiduvabariigi tööstust. See vähendas tegelikult majanduse tsentraliseerimist (üleliiduliste ministeeriumite osa Eesti majanduse suunamisel suurenes), mis laienes tööjõu sissetoomise tulemusena. 1970. a lõpul oli tööstuse juhtimine ENSVs alluta - tud 19le üleliidulisele ministeeriumile ja organisatsioonile ja 23le liidulis-vabariikli - kule või vabariiklikule ministeeriumile. Nii oli 1980. aastateks üle 90 % tööstusest ühel või teisel viisil allutatud üleliidulistele ametkondadele. Märkimisväärne osa Eesti NSV tööstuspotentsiaalist täitis sõjalisi tellimusi. Nii rahvamajandusnõukogu kui ka järgneval perioodil töötasid Eestis rida kinnise profiiliga masinatehaseid (nt Dvigatel – rakettide osad, Baltijets – tuumajaamade seadmed, Tehas nr 32 – len - nukite aparatuur, Tehas nr 1083 (Balti laevaremont) – sõjalaevade remont). Nimeta - tud kinnised ettevõtted tegutsesid kuni iseseisvumiseni, mil need erastati või moo - dustati riikliku aktsiaseltsid. Nii võib lugeda teatmeteostest: “...Nõukogude võimu ajal on Eesti muutunud arenenud suurtootmisega vabariigiks. 1940-1970 on töös - tustoodang suurenenud 36 korda” (Tabel 4, ENE 8). Suurem osa tööstusest oli koondunud või koondumas Tallinnasse. Tähtsamad Tal - linna tööstusettevõtted, mille nimi ja toodang oli tuntud juba EW ajal, olid Tallinna masinatehas (end Fr Krulli masinatehas), tehased Ilmarine ja Volta. Rajati ka päris uusi ettevõtteid: Kalinini nimeline Elavhõbealaldite tehas, Pöögelmani nimeline Elektrotehnikatehas, Tallinna Ekskavaatoritehas, mitmeid tuntud väikeettevõtteid liites moodustus Norma, TK Vasar jt.

10. 9 siinsed ettevõtted oma töö ümber tegema sellega kasvasid ka kulutused. Peetri ja Vene-Balti laevatehas sattusid suurtesse võlgadesse, võlgnedes Eesti pangale vas - tavalt 70 ja 98 mlj marka, mille tagajärjel saabus pankrott. Ettevõtte varad müüdi võlgade katteks maha ja tehasehooned anti riigi käsutusse. Vagunitehas Dvigatel vaevles samuti raskustes ning üritas oma tootesortimenti laien - dada, et leida turgu. Nii prooviti toota puutöötooteid, kontorimööblit kui ka lennu - keid. Lätlased proovisid Dvigateli baasil luua ettevõtet, mis keskenduks transpordiva - hendite – lennukite, vagunite ja autode valmistamisele, kui seda projekti ei saatnud edu ning 1938. a ostis majandusministeerium lätlastelt kõik Eesti Dvigateli aktsiad. Need müüdi maha riigivarade valitsemise ja hooldamisega tegelenud firmale Kopli Kinnisvarad, mille ülesandeks jäi Dvigateli tootmishooned korda seada ja uuendada. Samuti eelpool nimetatud suurtehastele ei saatnud edu ka elektromehaanikatehast Volta, mille enamik tootmishooneid olid välja üüritud ning ettevõte ise tegutses vaid ühes tehasehoones. Endiselt toodeti elektrimootoreid ja dünamoid, turu kasvata - miseks alustati 1928. a transformaatorite ning erielektrimasinate tootmisega. Teha - se toodangu hulka kuulusid nt ventilaatorid, keevitusseadmed, kliimaseadmed, ra - diaatorid, triikrauad jpm. Hoolimata kasvanud tootevalikust polnud endisel piisavalt tellimusi. Tehas Ilmarine ostis 1920. a F. Wiegandi tehase, mis oli juba 1918. a peatanud nõud - luse puudumise tõttu tootmise. Wiegandi tehas tootis enne sõda põllutöömasinaid, naftamootoreid ning piiritusevabrikuseadmeid. Ilmarine ise oli spetsialiseerunud aurumasinate ja -katelde tootmisele. Kuna antud valdkonnas turg puudus, osaleti ka Vene vedurite remondil. Nii otsiti lahendusi tootevaliku laiendamiseks, mille tulemu - sena loodi tehasehoonesse makaronivabrik, saeveski ja autoesindus. 1930. aastatel sai ettevõte tellimusi põlevkivi- ning turbatööstuse seadmete valmistamiseks. Erinevalt teistest, õnnestus Fr Krulli masinatehasel tagada kindel tööpõld. Ettevõtte aktsiad said Sheeli panga omandiks, kes oli Eesti Kiviõli suuraktsionär. Fr. Krulli masina- tehas tootis seega põlevkivitehastele vajaminevaid seadmeid. Lisaka toodeti ka lokomobiile, põllutöömasinaid, turbapresse, külmutusseadmeid, piiritusevabriku- sisseseadet ning malmist majapidamistarbeid. Pideva töö olemasolu tõttu tõusis masinatehas 1930. a lõpuks suurimaks metalliga tegelevaks ettevõtteks Eestis. Lisaks enamjaolt kiratsevatele suurettevõtetele kerkis väiksemaid tegijaid, millede töötajate arv oli piires 30-40. Need ettevõtted spetsialiseerusid peamiselt siseturu nõudluste rahuldamisele. Mõningad näited: malmi-vasevalamistehas Aivaz ja Ko, metallitehas v. Sneider ja Ko, kaaluvabrik Vega, naelatehas Nael, masinaehitus- ja kassakapitehas Laverna, Lellepi põllutöömasinatehas Võit jt. 1920. a teises pooles hakkas majandus vaikselt stabiliseeruma ning sellest tingitu - na suutis metallitöösus pakkuda tööd ligi 3000le inimesele. 1926. a aastast alates aktsiaseltsina tegutsenud Kaps ja Ko ja Tartu telefonivabrik varustasid siseturgu raa - dio- ja aparaaditööstuse toodanguga (lisaks tegelesid ka müügiga, tuues Eestisse nt Hollandi Philips elektrilampide tehase), 1937. a prooviti veel luua üht raadiotehast, kuid majandusministeerium ei pidanud seda vajalikuks.

23. 22 Eesti tööstusettevõtete jaoks on digitaliseerimine olnud püsivalt keeruline teema. Põhjused peituvad ühelt poolt selles, et tootmispartiid on juba eelmisest majan - duslangusest saati kokku kuivanud ning iga toode on unikaalne ja konkreetse kliendi vajadustele vastav, aga teisalt ka selles, et tööstused ei hoia enam suuri laovarusid ja toodete tarneajad on väga lühikesed. Kuigi Eestis on mitmeid väga nutikaid ja keerukaid tooteid valmistavaid ettevõtteid, on meie tööstusettevõtete jätkuvaks probleemiks ikkagi suhteliselt lühike väärtus- ahel, mille tulemusel väljub tootmishoonest pigem lihtne toode. Materjali ja muude kulude mahaarvestamisel ei jää seetõttu ettevõttele palju kasumit, mille arvelt in - vesteerida. See sunnibki keskpärasuse lõksu, millest kannatab ettevõtte areng. Liht - sa tootmise puhul ei pruugi täiendav digitaliseerimine ollagi mõttekas, aga arengu seisukohalt tasub digitaliseerimise eneseanalüüs läbi viia, sest parenduskohti leidub igas äris. Tuleb tõdeda, et esimene samm digitaliseerimisel võib olla keeruline, sest lahtisi küsimusi on palju. Alates sellest, et millistest protsessidest alustada ja mis on need lahendused, mis just minu tootmisele sobivad ning reaalselt edasi aitavad. Kõige lihtsam lahendus sellele on teha esmane digianalüüs, mis katab tervet väär - tusahelat ning aitab tuvastada peamised puudused ja võimalused, mida digitalisee - rimine saaks lahendada. Sellise analüüsi kulu ei ole reeglina ka sedavõrd suur, et ettevõttele takistuseks saada. Masinatööstustes kipub paraku süvenema probleem, et tähelepanu pööratakse vaid üksiku tegevuse protsessi digitaliseerimisele ning jäetakse tähelepanuta ressursside planeerimine ja tootmisprotsessist kogutud andmete enda kasuks pööramine. Tege - likult tuleb vaadelda tööstustel korraga kolme aspekti koos – digitaliseerimine, auto - matiseerimine ning paindlikkus. Need on kolm sammast, millel tänapäevane tööstus ja arenduskontseptsioon peaks põhinema. Kui kõigile neile kolmele vajalikul määral tähelepanu pöörata on ettevõte kindlasti ka tulemuslik. Panustamine ettevõtete sektoriülese tihedama ja mitmekihilisema koostöö loo - miseks aitab ületada takistused arengus. Riigipoolne panus kvalifitseeritud tööjõu tagamiseks ning poliitikakujundamine majanduskeskkonna parendamiseks, teadus- arendusasutuste ja ettevõtjate ühtse vajaduspõhise eesmärgistatud koostöö loomi - seks aitab tagada sektorile soodsa pinnase. Majandusväljaanne Financial Times i kasvuettevõtete edetabelis leiab EML liikmes - ettevõtte Cleveroni 51. kohalt ja PlasmaPro 346. kohalt. Usun, et need ja paljud tei - sed suurepärased meie ettevõtted innustavad ellu viima eesmärgistatud arendusi tootmises, kus väärtustatakse tehnoloogiaid ja kompetentse. Need on eeldused, et siseneda välisturgudele. Koos eestlaste ideerohkuse ja töövõimega suudame pakku - da konkurentsi üle maailma. Eesootavate jõupingutuste tulemus on väärt, et panna Eesti riigi väiksusest hoolimata masinatööstuse valdkonna suurepäraseid tegijaid oma võimekust rohkem hindama.

32. 31 teha kvalitatiivset hüpet kõrgema lisandväärtusega tootmise poole, on vaja selleks piisavalt kvalifitseeritud töötajaid. Insenere peaks olema senisest rohkem ning pen - sionile minevaid insenere asendama noored. Paraku ei jagu praegusest järelkasvust ka pensionile siirdujate asendamiseks, ammugi siis uute töökohtade täitmiseks. COVID-19-st tulenevad pikemaajalised piirangud, nt piiriülese liikumise piirangud ja distantsihoidmise vajadus, kombinatsioonis majanduse jahenemisega, võivad pärssida tööstusettevõtete paindlikkust ja konkurentsivõimet. Kriisist taastumine ja edasine areng seonduvad aga eeskätt võimekusega targalt ära kasutada juba enne kriisi ilmnenud suundumuste võimendumist – automatiseerimist, digilahenduste ka - sutuselevõttu, tarneahelate lühenemist ( nearshoring ) ja rohepööret. Nende trendi - de toel oleks võimalik pikemas perspektiivis leida uusi ärimudeleid ja tootmisnišše, leevendada tööjõunappust ning palgasurvet. Inseneriakadeemia ja kutseõppe terviklahendus Kõige suurem tööstust puudutav tuleviku väljakutse on inseneride põud. Kuna üks osa probleemist on insenerierialade vähene populaarsus, peaks tulevikus suunama teraviku sellele, et inseneeria saaks järgmise põlvkonna jaoks ahvatlevaks karjääri- teeks. Sellele aitaks kaasa insenerihariduse samasugune süsteemne tähtsustami - ne, nagu eelmisel kümnendil toimus IT-haridusega. Muuhulgas on käivitumas Inse - neriakadeemia, mis insenerihariduse loodetavasti uuele kvaliteediastmele tõstab. Kutseharidus, mis töötleva tööstuse oskustöötajaid ette valmistab, peaks tulevikus suutma pakkuda terviklikku lähenemist tööstusega seotud erialadele. See tähen - daks ka õppesüsteemi laiapõhjalisemaks arendamist viisil, mis võimaldaks õppuritel kõigepealt omandada tööstuse jaoks vajalikke üldisi teadmisi ja baasväljaõpet ning järgmises astmes praktikate ja probleemõppe toel otsustada, milline spetsiifiline eri - ala või tööstusharu neil huvi pakub. Kutsehariduse täiendav eesmärk tulevikus peaks olema suunata andekamaid lõpetajaid kõrghariduse insenerierialadele. Kahtlemata peab välja töötama ka lühiajalisi riiklikke meetmeid, mis aitaks ettevõtetel tööjõu - probleeme kiirelt lahendada, olgu need siis töökohtade automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks või välistööjõu kaasamiseks. COVID-19 eriuuringus nähti selget vajadust täiendava riigipoolse toe järele digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks, õpipoisiõppe korraldamiseks ning tööstuse kutsehariduse konsolideerimiseks lähtu - valt ametikoolide tugevustest ja tööstuse regionaalsest paiknemisest. Masina- ja metallitööstuse ettevõtted, mis suudavad pakkuda kõrgepalgalisi töö - kohti, kus ootavad ees põnevad keskkonnasõbralikud ülesanded ning kaasaegne töökeskkond, ei pea millegi pärast muretsema, sest nende päralt on uue põlvkonna huvi. Niisamuti ei jää hätta ettevõtted, kes näevad innovatiivset tootearendust või - malusena, mitte lisakuluna. Sellised ettevõtted ajendavad ka haridussüsteemi kaas - aegseks ja konkurentsivõimeliseks muutuma. See artikkel ei oleks saanud sündida ilma masina- ja metallitööstuse ettevõteteta. Suur tänu Eesti Masinatööstuse Liit ning kõik ettevõttete esindajad ja teised eksper - did, kes te olete aidanud meil koostada OSKA tuleviku-uuringuid. Tänu teie panuse -

88. 87 Oma eesmärkide saavutamiseks on EMIL korraldanud mitmeid koolitusi, osalenud iga-aastasel Instrutec masina- ja metallitööstuse messidel, koos Eesti Masinatöös - tuse Liiduga välja andnud mitmeid trükiseid (Eesti Masinatööstuse Liit 1991–2006, TTÜ mehaanikateaduskond 75 ja Eesti Masinatööstuse Liit 20 (2011), Eesti Masi - natööstuse Liit, TTÜ mehaanikateaduskond 80 (2016), Eesti Masinatööstuse Liit 85 (2021)). 2011. aastal asutati koostöös TTÜ Arengufondiga Eesti Mehaanikainseneride Liidu magistriõppe stipendium mehaanikateaduskonna tootearenduse ja tootmistehnika eriala magistriõppe üliõpilasele. Nelja aasta jooksul jagati välja 4 stipendiumi, suu - rusega 1000 eurot. TTÜ mehaanikateaduskonna õppejõudude poolt koos EMILiga ja Archimedese poolt toetatud projekti raames valmis 2012. a Mehaanikainseneri käsiraamat, mis ilmus mitmekordsete trükkide raames kogutiraažis 2200 eksemplari, mis on tänaseks läbi müüdud. Pidevast huvist selle käsiraamatu vastu asuti Mehanikainseneri käsiraamatu uue versiooni – Europa-Lehrmittel 4-nda ingliskeelse (märkimisväärselt laiendatud võr - reldes eelmistega) tõlkimisega. Käsiraamatu valmimist toetatakse Kõrgkooliõpikute koostamise programmi alt. Siinjuures tuleb ära märkida TTÜ õppejõudue (J. Kübarsepp, P. Kulu jt) olulist panus - tamist eestikeelse terminoloogia loomisel. 2013. a valmis Materjalitehnika seletav sõnaraamat ligi 5600 märksõnaga. Viimasel kahel aastal on tegeletud selle sisesta - mise, täiendamise ja korrastamisega Eesti Keele Instituudi elektroonsesse termini- andmebaasi Ekilex . EMIL on ka mehhanotehnika valdkonna inseneridele mehaanikainseneri kutsekva - lifikatsioone omistav organ. Esimene kutseomistamise õigus saadi 2004. aastal. Siis loodi ka EMILi juurde vastav erialaspetsialistidest koosnev kutsekomisjon (esimees P. Kulu). Alates 2004. aastast, on EMIL kokku omistanud üle 250 mehaanikainseneri kutse. Käesoleval ajal omistatakse järgmisi kutseid: – Mehaanikainsener, tase 6, – Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7, tootearenduse, tootmistehnika ja ma - sina- ja robotsüsteemide erialal, – Volitatud mehaanikainsener, tase 8, koolituse ja teadusarendustegevuse, toote - arenduse, tootmistehnika, materjalitehnika, keevitustehnika, masina- ja roboti - süsteemide ning seadmete ja süsteemide korrashoiu erialadel. Viimase aja põhitegevusteks on olnud ka mehaanikainseneride kutsete kutsestan - dardide uuendamine, millega tegeles selleks moodustatud töögrupp (P. Kulu, V. Vai - nola, O. Mets, A. Laanemets, K. Vaher, V. Konnimois). Uued kompetentsipõhised kutsestandardid kinnitati 8. novembril 2018. a ja kehtivad 2025. aastani.

62. 61 Logistika õppekava pakub võimalust valida kahe peaeriala vahel: • logistika ja tarneahela juhtimine; • liikuvuskorraldus. Logistika ja tarneahela juhtimise eriala keskendub logistika ja tarneahela juhtimi - sele ning digitaliseerimisele, ostujuhtimisele ja laondusele, transpordi juhtimisele, transporditehnoloogiate ja ekspedeerimise valdkondadele. Liikuvuskorralduse eriala keskendub maakasutuse planeerimise põhimõtete ja pari - ma praktika tundmaõppimisele. Lõpetanuid ootavad tööle suuremad tööstus-, kaubandus-, logistika-, transpordi-, posti- ja teenindusfirmad ning riigiasutused, linnatranspordi ja liikuvuse planeerimi - sega tegelevad organisatsioonid ja ametid. Kutseõpetaja (HALM) Magistriõppekava on Tallinna Ülikooli (TLÜ) ja TTÜ ühisõppekava. Õppekaval on spet- sialiseerumine kahele peaerialale: • kutseõpetaja; • tehnikaõpetaja. Magistriõpet koordineerib TLÜ Haridusteaduste instituut. Tehnikaõpetaja magistri - õpet koordineerib TTÜ Eesti inseneripedagoogika keskus. Tegemist on õpetajakooli- tuse õppekavaga, mille läbimisel omandatakse STEMi ( Science, Technology, Enginee - ring, Mathematics ) erialavaldkonna õppeainete õpetamise süsteem. Õppekava val - mistab ette tehnikavaldkonna õpetajaid kutseõppeasutustele ja õppejõude raken - duskõrgkoolidele. Õppekava suund on akrediteeritud Rahvusvahelise Inseneripedagoogika Ühingu IGIP poolt ja tehnikaõpetaja spetsialiseerumisega üliõpilastel on võimalik peale õpingute läbimist taotleda rahvusvahelist insenerpedagoogi kvalifikatsiooni ING.PAED.IGIP. Õppekava võimaldab omandada ka tehnikaeriala kõrvaleriala, kes soovivad omanda - da inseneripedagoogikaalaseid teadmisi, et laiendada oma karjäärivõimalusi. Õppekava sobib kutseõpetajatele, kutsekoolide reaalainete, tehnikavaldkonna valik- ainete ja IT õpetajatele, rakenduskõrgkoolide õppejõududele. Mehhanotehnika (MAPD), ingliskeelne doktoriõppekava Õppekava eesmärk on arendada üliõpilaste teadmisi, oskusi ja kogemusi iseseisvaks teadus-, arendus-, õppe- või kutsealaseks loometööks läbi erialase õppe- ja uurimis- töö, õpetamise ja teiste üliõpilaste juhendamise mehhanotehnika valdkonnas. Dok- toriõppekava ( Mechanical Engineering ) pakub võimalust valida nelja peaeriala vahel: • materjalitehnika; • soojusenergeetika; • tootmistehnika ja robootika; • transport ja logistika.

95. 94 AQ LASERTOOL OÜ AQ Lasertool alustas tegevust Eestis 2003. aastal, tegutsedes masina- ja metallitöös - tuse valdkonnas. Peamine tegevusala on lehtmetallist komponentide valmistamine kommertssõidukitele – veoautod, bussid ja rongid. Ärikonseptsioon – arendada, toota ja tarnida komponente ning süsteeme nõudli- kele tööstusklientidele Visioon – loomulik valik koostööpartnerina 2003 – Lasertool OÜ alustas samanimelise Rootsi ettevõtte tütarettevõttena tege - vust Pärnumaal Lemmetsa külas. Esialgu oli tootmispinda ca 3 000 m 2 ning töötajaid ca 10. 2006 – AQ Group omandas Lasertool’i tehased nii Eestis kui Rootsis ning ettevõtte nimi muudeti AQ Lasertool’iks 2007 – Tootmispinda laiendati 10 000 m 2 2008 – Ettevõte tunnistatakse “Pärnumaa Tõusev Täht” auhinna vääriliseks 2009 – Ettevõte tunnistatakse “Pärnumaa Parim Ettevõtte” auhinna vääriliseks 2009 – AQ Lasertool omandab tootmishoone, milles sinnamaani tegutseti rentn- ikena 2010 – Ettevõte tunnistatakse “Kõige kiiremini kasvav Rootsi ettevõtte Eestis” auhin - na vääriliseks 2011 – Ettevõte tunnistatakse “Audru valla parim ettevõte” auhinna vääriliseks 2012 – Ettevõte tunnistatakse teistkordselt “Pärnumaa Parim Ettevõtte” auhinna vääriliseks 2014 – AQ Lasertool võtab üle tootmistegevuse Jüris (Sertec Engineering) ja Viimsis (Foleshill Metal Finishing) 2018 – AQ Lasertool ostab Mecanova OÜ ja ühendab äritegevused jätkates AQ Lasertool’ina AQ Lasertool’is töötab 400 inimest ja aastane käive on üle 40 miljoni euro Eksport – ekspordi maht on 95% ja peamised sihtturud on Rootsi, Saksamaa, Soome, Holland, Belgia, Prantsusmaa, aga ka India, USA, Argentiina Koduleht – https://www.aqg.se/en/lasertool

41. 40 ekspordivõimekuse kasvatamisele. Eesmärgiks on luua kontakte ja sidemeid ning arendada tooteid ja tegevusi, mis aitaksid kaasa Eesti ja Soome ettevõtete laiene - misele valitud sihtturgudel väljaspool Euroopat (Gruusias, LAVis, Mehhikos, Aust - raalias, Usbekistanis). Projekti juhtpartneriks on IMECC ning partneriteks Eestist MTÜ Mehhatroonika Assotsiatsioon ja Eesti Masinatööstuse Liit ning Soomest Innovaatio Oy Uusi Tehdas ja Koneteknologiakeskus Turku Oy. Projekti CLUSME finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondi Kesk-Lääne - mere programmi 2014-2020 toel. 3) Lab4Stem – Mobile laboratories for improvement of STEM knowledge Kestvus: 2020–2022 Projekti juhtpartner on Läti Masinatööstuse Liit (MASOC), projektipartneriteks on Eestist EML ja Merkuur OÜ, Leedust LINPRA ja VJDRMC ( Viesoji Istaiga Vilniaus Jeruzales Darbo Rinkos Mokymo Centras ), Lätist lisaks ka Tehnobuss Latvia. Projekti peamised eesmärgid on: 1) STEM – õppe (teadus, tehnoloogia, insenee - ria, matemaatika) populariseerimine õpilastele atraktiivsel viisil; 2) Õpetajate tu - gevam toetamine interaktiivsete ja digitaalsete koolitusmaterjalide kaudu STEM-i kohta; 3) Sektori ettevõtete kaasamise tugevdamine haridusprotsessis. Projekti peamised tegevused ja oodatavad tulemused on: Kõigile kättesaadavad interaktiivsed digitaalsed koolitusmaterjalid STEM-i kohta õpilastele; Õpetaja käsiraamat toetamaks interaktiivsete digitaalsete õppemater - jalide kasutamist; Juhised sektori esindajatele STEM-teadmiste täiendamiseks ja õpilaste toetamiseks; 3 interaktiivsete digitaalsete koolitusmaterjalide tutvusta - mise ja populariseerimisega seotud üritust (vähemalt 100 õpilase osalemine iga riigi pilootkoolitustel; õpilaste riiklik võistlus koolitusmaterjalide täiustamiseks); teavitus (3 projekti lõppsündmust, vähemalt 5 meediaga seotud artiklit). Projekti rahastaja: ERASMUS+ Projektides partnerina osalus on andnud võimaluse võimendada ja arendada EU rahastuse toel sektori jaoks olulisi teemasid rahvusvahelises vaates. Masina- ja metallitööstuse edendamine ja tutvustamine on probleemiks ka teisteski riikides. Väljakutsetest Kui rääkida majanduses tööstuse kasvupotentsiaalist ja lisandväärtuse kasvatami - sest, siis kindlasti peaks täna keskenduma inseneeriale, tootearendusele ja brändide loomisele. Aga ka rohemajanduse suundadega kaasaliikumisele. Selleks peame toi - me tulema oskustööjõu kriisi ja kutseõppe edendamisega, investeeringutega roboti - tesse ja digitaliseerimisega seotud lahendustesse ning proovima hoogustada ka tea - dus-arendustööd ettevõtete ja kõrgkoolide vahel. Koroona pandeemia aasta 2020 on esile kutsunud päris mitmeid positiivseid muutusi (tootmise efektiivsuse tõus, fookus oskuste arendamisel ja omatoodete loomisel), aga kindlasti sõltume oma eksportturgudel toimuvast. Ei tohiks ära unustada, et 70 % ekspordist tuleb tööstu -

57. 56 Logistika ja transpordi teaduskeskus Teaduskeskuse uurimistöö on keskendunud järgmistele teadus- ja arendustöö tee - madele: • Keskkonnasäästliku transpordialane uurimistöö on suunatud sõidukite keskkon - nakahjulikkuse vähendamisele. Peamine uurimisobjekt on sõidukite poolt gene - reeritud müra nii üksiksõiduki kui liiklusvoo poolt tekitatuna. Uuritakse uusi ja efektiivsemaid mürasummutusmaterjale ja kasutuselevõttu. Rakendusuuringu - tes käsitletakse uuemaid vedelkütuste kasutuselevõttu; • Transpordiplaneerimise alased uuringud on seotud turvalise, sujuva ning säästli - ku liiklemise võimalustega, linnalogistika ning transpordi ja ruumikasutuse oma - vaheliste seoste väljaselgitamisega. Märksõnadeks on säästlik liikuvus ja jätku - suutlik transport (sealhulgas ühistranspordi korraldamine linnas, regioonis, riigis ja rahvusvaheliselt) liikluse prognoosimine, transpordiuuringud, liikuvuskavad. transpordivõrgu analüüs ja transpordisüsteemi planeerimine, liiklusohutus ja -järelevalve; • Logistika alased uuringud on seotud nutika transpordilogistika, veoseohutuse, transpordi hinnakujunduse ja võrguettevõtetes tulemuslikkuse mõõtmisega; • Tarneahela juhtimise alased uuringud on seotud väärtusahela analüüsi, tarneahe- la koostöö, jätkusuutliku tarneahela ja nõudluse prognoosimise valdkondadega. Inseneripedagoogika keskus Keskus on rahvusvaheliselt akrediteeritud STEM valdkonna kompetentsikeskus, mis osaleb õppejõudude koolituste läbi viimisel koos TTÜ personali arendus- ja mobiil - suskeskusega, TTÜ haridustehnoloogiakeskuse ja personaliosakonnaga. Keskuse põhieesmärkideks on: • STEM ( Science, Technology, Engineering, Mathematics ) valdkonna õppejõudude pedagoogilise koolituse läbiviimine IGIP akrediteeritud õppekava alusel; • õpetajate taseme- ja täienduskoolituse läbiviimine; • õpetamise ning õppimise kvaliteedi parendamine STEM valdkonnas nii üldhari - duse, kutseõppe kui ka kõrghariduse tasemel; • mentori ja didaktikaekspertide toe pakkumine õpetamise analüüsil ning kolle- giaalse tagasiside korraldamisel; • uute metoodikate ja didaktiliste õppematerjalide väljatöötamine; • individuaalne pedagoogiline nõustamine jpm. Mehaanika ja materjaliuuringute katselabor Katselabor koondab suurte kogemustega erinevate erialade eksperte ja unikaalseid katseseadmeid. Katselabori põhiülesandeks on rahvusvahelisel tasemel teenuse

28. 27 nistratiivtöötajate osakaalu, harvem koondati valdkonnaspetsiifiliste teadmistega tehnilisi töötajaid. Viimasel juhul loobuti esmajärjekorras renditööjõu kasutamisest. Kriisi mõju ettevõtetele erineb märkimisväärselt tegevussuuniti, näiteks kogesid autotööstuse allhankijad 2020. aasta kevadel lühiajalist langustrendi üleeuroopalis - te tarneahelate katkemise tõttu. Masina- ja metallitööstuse harudest langes 2020. a II kvartali müügitulu (vt Joon. 2) võrreldes varasema aasta sama perioodiga enim mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmises (–39 %), masinate ja seadmete remondis ja paigalduses (–36 %) ja muude transpordivahendite tootmises (–30 %). Märksa tagasihoidlikum oli müügitulu vähenemine elektriseadmete tootmises (–4 %) ja metalltoodete tootmises (–8 %). Üksikud, nt meditsiiniseadmete tootmise - ga seotud ettevõtted, 4 kogesid isegi kasvutrendi. Nii mõnedki ettevõtteid ei näinud 2020. aastal veel vajadust kohandada ja muuta põhiprotsesse, kuna olid hõivatud varasemate tellimuste täitmisega. Tööandjate hin - nangul sõltub tööjõuvajadus üldisest majanduse olukorrast ja ettevõtete käekäigust. Lähikümnendil jääb tööstuses puudu 2/3 inseneridest Eelmisel aastal läbi viidud OSKA töötleva tööstuse uuringus analüüsiti majanduse üleselt töötleva tööstusega seotud ametite tööjõuvajadust ning kõrvutati seda kooli - lõpetajate arvudega. Analüüsitud uue tööjõu vajadus on umbes 26 350 inimest järg - mise 10 aasta jooksul, mis on umbes 25 % praegusest hõivest. Tuleviku tööjõuvaja - dusest suurima oma moodustab pensionile siirdujate asendamise vajadus, lisaks on tööstuses järgmisel kümnel aastal oodata ka väikest hõive kasvu Kiireim hõive kasv on tööstusjuhtide ja inseneride hulgas, kus kümne aastaga võiks tööjõu olemasolul hõivatute arv kasvada kuni 12 %. Mehhatroonikute, tehnikute ja lukkseppade hul - gas on prognoositud hõive kasv 3 %. Kuigi seadmete hulk tööstuses suureneb ning nende hooldajaid ja seadistajaid on tulevikus vaja rohkem, ei toimu muutus kiiresti. Uute seadmete ost on ettevõttele investeering, mis on vaja hoolikalt läbi kaaluda. Arvestada tuleb tootmismahte, seadme keerukust, töötajate palgataset, seadme hoolduskulusid jne. Tööstusoperaatorite ja toodete valmistajate hulk ei muutu järg - mise kümne aasta jooksul märkimisväärselt. Automatiseerimine, mis Eestis tööstus - tes toimub, aitab suurendada pigem tootmismahte, kui vähendada hõivet. Juhtudel, kus automatiseerimise tagajärjel ettevõttes hõivatute arv väheneb, vabaneb tööjõu - du teiste ettevõtete jaoks. Hariduse poolt vaadates on suurim tööjõuvajadus tehnikaalade ning tootmise ja töötlemise õppesuuna lõpetajate järele. Kutsehariduses on lõpetajaid tööjõuvajadu - sest mõnevõrra rohkem, kuid tööandjad toovad välja tööjõupuuduse, sest kutsehari - duses õpib palju juba töötavaid täiskasvanuid. Täiskasvanud õppijad pigem tõstavad oma kvalifikatsiooni või õpivad uusi oskusi, kuid tööturu mõttes pole tegemist uue tööjõuga. 4 Emöke Sogenbits. Ettevõtlusminutid 02.11.2020. Vikerraadio. Koroonakriisiga toimetulek allhanget pakkuvates tehastes. https://bit.ly/2TTCcAo

39. 38 Positiivsed muutused Viimase viie aasta jooksul on EMLi tabanud väga kiire kasv, liikmeskond on kasvanud 28-lt 134-le. Meie liikmeskonnas on Eesti olulisemad masina- ja metallitööstuset - tevõtted – BLRT, Hekotek, Fortaco Estonia, HANZA Mechanics, Harju Elekter, Saku Metall Allhanketehas, Estanc, Radius Maching jt. Kui varasemalt oli küsimus identi- teedis – kas liikmeskonnas peaks olema vaid tööstusettevõtted või ka kõik teised, kes soovivad panustada? Kasv tekkiski sellest, et kutsusime ja lubasime liikmeskon - da kõik need, kes igapäevaselt küll ei tooda, aga kellele on sektori edasiminekud võtmetähtsusega. Ka lihtsustas EMLi tööd organisatsiooni ümberstruktureerimine. Põhikiri, mis oli ajale jalgu jäänud sai lõpuks 2018. a uuendatud. Kui seni olid juhatu - ses liikmesorganisatsioonide juhid, keda oli keeruline tabada ja tööd organiseerida, siis uue põhikirja järgi on juhatuses tegevjuht või juhatus, kes vastutavad organisat - siooni igapäevase toimimise eest. Senine juhatus astus Nõukogu staatusesse, kes käib küll regulaarselt koos ja kelle funktsioon on olla nõuandev. Ka muutus lihtsa - maks iga-aastane seadusega ette nähtud üldkogu läbi viimine, sest enam polnud vaja 2/3 liikmeskonna juriidilist nõusolekut igale otsusele (majandusaasta aruande esitamine vsm). Kokkuvõttes muutus MTÜ tegevus oluliselt efektiivsemaks ning või - deti aega sisulisteks küsimusteks ja teisteks põhitegevusteks. Peamised tegevussuunad Keskendume igapäevaselt kolmele masina- ja metallitööstust mõjutavale teemale: a) noored ja sektori järelkasv; b) lobby töö ja avalikustamine ( publishing ); c) äri- arendus. 2019. a saime taaskord tunnustatud kutseandjaks, mis tähendab, et korraldame kutseeksamite läbiviimist 8 kutsekoolis kõikidel meie valdkonna kutseõppe eriala- del – CNC operaatorid, painutuspingi operaatorid, keevitamine, aga ka mehhatroo - nikud ja robotioperaatorid. Ka osalevad EMLi esindajad kutsekoolide Nõunike Ko - gude töös, õppekavade programminõukogudes jne. Lisaks viime praktikuid õppe - asutustesse loenguid pidama ja oleme korraldanud ka tehasekülastusi õpilastele või tudengitele. Proovime noortele selgitada, et inseneeria ja tööstus võiks nende jaoks olla vägagi atraktiivne karjäärivalik. Lobby töö eesmärk on vahendada infot masina- ja metallitööstuse ja avaliku sek - tori vahel. Oleme kaasa rääkinud erinevate meetmete kujundamisel või edastanud poliitikasoovitusi. Masinatööstuse huvidega saab avalik sektor arvestada ainult siis kui oleme ise tugevad koostööpartnerid ja valmis ise panustama ja kaasa mõtlema. Nn avalikustamise ( publishing ) huvi on harida ühiskonda masinatööstuse ja sellega seonduvast lisandväärtuse vajalikkusest Eesti majanduses. Masinatööstus on Ees - tis küll kõige suurema osakaaluga töötleva tööstuse sektor, kuid suutnud end seni hästi varjata. Kogu Euroopas on metallivaldkond tuntud kui “nähtamatu” sektor, me näeme neid tooteid küll igapäevaselt, aga ei tunne huvi kes need on valmistanud ja kuidas need on toodetud? Proovime rohkem kommunikeerida meie põnevaid edu-

81. 80 uuenenud Eesti töötajate kutsekvalifikatsioonisüsteemi loomisega. Valdkonna eest - kõnelejateks olid tollal tööandjate esindajatena Jüri Riives ja Ardo Kamratov. Ma - sinatööstureid kutsesüsteemi kasulikkuses pikalt veenda ei tulnud. Kutsesüsteemi vajalikkuse sõnastas selgelt ja lühidalt Masinatööstuse Kutsenõukogu kauaaegne lii - ge Grigori Geršman: „Kvaliteet on tagatud, kui tootja juurde tuleb tagasi klient, aga mitte toode. Kas kutseharidus tagab kvaliteedi?“ Kuna tol ajal oli vastus pigem eitav, asuti ehitama silda tööturu ja õppes pakutava vahele. Esialgu tehti tihedat ja sisu - kat koostööd Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kutsereformigrupiga. Alates 1. oktoobrist 2001 liikus kogu tegevus Kutsekvalifikatsiooni sihtasutusse, millest on praeguseks saanud Kutsekoda. 2002. aastaks loodi metallitöötlemispinkidel töötaja, freesija, lihvija, treiali, elektro - erosionisti, tööriistalukksepa, koostelukksepa, keevitaja ja mehhatooniku kutsestan - dardid. Uue kutseseaduse vastu võtmine 2008. aastal tõi kaasa Eesti senisest viie tasemega süsteemist Euroopa kaheksa tasemega kvalifikatsiooniraamistikule ülemineku ning kompetentsuspõhise lähenemise kutsestandardites. 2018. aastal valmisid roboti - operaator, tase 4 ning robotitehnik, tase 5 kutsestandardid. Viimane ulatuslik masina- ja metallitööstuse kutsestandardite uuendamine algas 2019. aasta alguses. Kutsenõuded viidi tööturu ootustega kooskõlla võimalikult üht - ses võtmes, arvestati ka tagasisidet koolidelt ja kutseeksamitelt ning OSKA metalli- ja masinatööstuse tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu tulemusi. Kutsestan - dardite töörühmad on uuendanud mehhatroonik, tase 4 ja mehhatroonik, tase 5, CNC metallilõikepinkide operaator, tase 4 ja CNC metallilõikepinkide operaatori-sea - distaja, tase 5 kutsestandardeid. Lähiaastatel on plaanis uuendada neljanda taseme lehtmetalli töötlemispinkide operaatorite ja koostelukkseppade kutsestandardeid. Esimesed masina- ja metallitööstuse kutsed said keevitajad ja metallitöötlemispinkidel töötajad 2001. aastal algasid ettevalmistused masina- ja metallitööstuse kutsete andmiseks. Koos masina- ja metallitööstuse, elektroonika- ja aparaaditööstuse, tööriistavalmista - mise ettevõtete ning kutse- ja erialaühenduste esindajatega pandi kokku tõendusma - terjal, et Eesti Masinatööstuse Liit on võimeline ja valmis kutseeksamite korraldami - seks ning taotleb kutse- andja õigusi. Kutseandja õiguse otsustas Eesti Masinatööstuse Liidule anda Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu 2002. aasta mais. Eksamite läbi viimiseks kinnitati kutseeksamikeskused − metalli ja mehaanika eriala - sid õpetavad kutseõppeasutused. Üheskoos töötati välja kutsekvalifikatsiooni tõen - damise vormid, kutseeksami protseduur ning kutseeksamite info avalikustamise viis. Esimesed kutseeksamid korraldati töökogemusega oskustöötajatele jaanuaris 2003. a. Tartu Kutsehariduskeskuses toimus metallitöötlemispinkidel töötaja I kutse- eksam ja kutse said seitse eksamisooritajat. Narva Kutseõppekeskuses toimus keevi - taja kutseeksam, mille sooritasid kaks kutsetaotlejat.

40. 39 lugusid ja kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid ja tooteid, et harida ühiskonda, sh otsusta - jaid ja noored teaksid oma tuleviku suhtes teha tarku otsuseid teha. Näiteks üks käi - masolev projekt on koostöös EASiga, kus proovime Eesti masinatööstust turundada Saksamaa meedias. Äriarendus on kindlasti kõige olulisem ja kasulikum valdkond liikmeskonnale – vahen - dame päringuid ja aitame leida allhankijaid, viime ettevõtteid ja vajalikke eksperte omavahel kokku. Korraldame temaatilisi seminare ja koolitusi. Käime rahvusvahelis - tel messidel Eesti ühisstendide ja külastustega (Hannover, Alihankinta, TechIndust - ry vms). Igapäevane sisuline töö ja ühised eesmärgid liidavad ning aitavad sektori ettevõtetel ja nende ökosüsteemis olevate organisatsioonidega professionaalsete teadmistega edasi liikuda. Äärmiselt oluline on kommunikatsiooni osatähtsus sek - tori mainekujunduses. Rahvusvahelistumine Eesti masina- ja metallitööstuse toodangust ca 80-90 % läheb eksporti, sõltume otseselt maailma majandusest ja sihtturgude arengutest. Eestil on äärmiselt oluline hoida end konkurentsivõime säilitamiseks pidevalt “pildis”, rahvusvahelistes projek - tides või võrgustikes. Eesti Masinatööstuse Liit on osalenud või osaleb projektides: 1) 4CHANGE – Empowering metalworkers for smart factories of the future Projekti kestvus: 2016–2019 Peamine eesmärk: standardida metallisektori kutseõppe õppekavad, luues ise - kohanduv tööpõhine õppesüsteem. Lisaks suurendada koostööd metalliette- võtete ning kutseõppeasutuste ja õpilastega. Pakkudes rohkem praktikavõimalu - si arendamaks õppurite digitaalseid oskusi. Suurendades õpilaste motivatsiooni ja seotust metallitöö valdkonnaga laiemalt. Projekti koordinaatoriks oli Leedu Masinatööstuse Liit (LINPRA) ning kokku 11 partnerit Leedust, Saksamaalt, Lätist ja Eestist. Projekti rahastaja: Erasmus+ 2) CLUSME – Chances and challenges of cluster-based marketing in mechatronics Projekti kestvus: 2015–2018 Projekti põhieesmärgid: kasvatada Eesti ja Soome masinatööstuse ja mehhatroo - nika valdkondade konkurentsivõimet, luues eeltingimused edukaks ekspordiks uutele turgudele väljaspool ELi ning seeläbi aidata kaasa riikide ekspordivõime - kuse kasvule tervikuna. Projekt aitab kaasa Kesk-Läänemere piirkonna klastriteva - helise koostöö arendamisele, et läbi teadmiste ja kogemuste koondamise luua ühtne strateegia ja eeltingimused masinatööstuse ja mehhatroonika valdkonna ettevõtete turundustegevusteks uutele sihtturgudele laienemisel. CLUSME projekti raames arendatakse Kesk-Läänemere piirkonna klastrite koos - tööd, et aidata kaasa masinatööstuse ja mehhatroonika valdkondade ettevõtete

22. 21 ja arendustegevuse kasvatamisse. Ühest küljest on see andnud Eesti ettevõtluskesk - konnale juurde palju paindlikkust, sest väikeste mahtude ja mõne töötajaga ette- võtete puhul on kiire ümberkohandumine muutuvas keskkonnas võimalik. Samas ei ole enamik nendest ettevõtetest eraldiseisvalt võimelised märkimisväärseid inves - teeringuid väärtusahelas kõrgemale liikumiseks ja kasvamiseks tegema. Eesti masinatööstuse arengu keskseks teemaks on lisandväärtuse suurendamine, mis võimaldaks tulevikus muuta selle sektori positsioon väärtusahelas. Konkurentsivõi - me tagamiseks, arenguks, kasvuks ning oma äritegevuses ellujäämiseks tuleb para - tamatult keskenduda teadus-arendustegevuse, digitaliseerimise, automatiseerimise ja robotiseerimise sisulisele tähendusele. Eesti väiksuse juures tuleb järjest rohkem mõelda sellele, kuidas oleks võimalik saada kasu keskselt arendatavate uuenduste ja juba väljatöötatud lahenduste edasiarendamise baasilt. Iga pisike ettevõte eraldi tegutsedes selleks võimeline ei ole. Siinkohal on tulevase edu jaoks oluline, kuivõrd suudetakse väärtustada koostööd nii ettevõtete kui ka riigi poolt toetavate struktuu - ride vahel ning kuidas suudetakse ette näha ja kaasa minna suuremate globaalsete trendidega. Meie strateegiliseks eesmärgiks on kõrgtehnoloogiline tootmine, mis nõuab suuri in - vesteeringuid, uute ärimudelite kiiret juurutamist ja eelkõige vastavate kompetentsi - dega tööjõu olemasolu. T öö j õ uvajaduse seire- ja prognoosis ü steemi OSKA t öö tleva t öö stuse uuringu kohaselt takistab eelkõige töötajate puudus töötlevas tööstuses Eesti majanduse arengut. Inseneride arv katab 1/3 töötleva tööstuse tegelikest vajadusest. Vajalikud arendustegevused digitaliseerimise ja automatiseerimise ning materjalitehnoloogiate valdkonnas suurendavad tööstus- ja tootearendusinseneri - de vajadust defitsiidi tingimustes veelgi. Sama lugu on mehhatroonikute ja robot - tehnikute vajadusega innovaatiliste tehnoloogiate rakendamisel tööstuses üldiselt. Oskust ö öliste puuduj ää ki saaks korvata t öö tleva t öö stuse vajadusi arvestava kutse - hariduse terviklahenduse abil, mis hoolitseks muuhulgas ka selle eest, et v ä lja õ pe oleks senisest laiap õ hjalisem ja kataks t öö tleva t öö stuse tulevikuoskusi paremini. Üha vananeva ja väheneva elanikkonna tingimustes vajaliku oskustööliste taseme tagamine on keeruline ning vajab põhimõttelisi otsuseid palju aastaid ette. Juba praegu on Eestis puudu ligikaudu 30 000 tehnoloogiliselt keerukat töökohta ja sellise töö tegijat. Lähitulevikuks on väljavaated veelgi kehvemad. Samas aitaks meie kutse- haridussüsteemi avamine õpilastele väljastpoolt Euroopa Liitu õppijate nappust tehnoloogia erialadel leevendada. Peale kooli lõpetamisist ja kutseeksami edukat sooritamist oleks mõistlik neile pakkuda tähtajalist töötamise võimalust ja kogemus - te omandamist meie tööstuses, mis omakorda leevendaks tööjõu puudust. On võrdlemisi hoomamatu, kuhu praegune tervisekriis majanduse ja tootmisette- võtted tõukab. Kui midagi aga õppida eelmistest kriisidest, siis seda, et praegu on viimane aeg oma puuduste kõrvaldamiseks. Tööstusettevõtted peavad tõsiselt mõt - lema arendustele digitaliseerimise, automatiseerimise ja paindlikkuse tagamiseks. Vaid läbi ettevõtte tehnoloogilise võimekuse tugevdamise on võimalik turgude taas - avanemisel, mis on kindlasti hoopis teistsugused kui enne kriisi, näidata ennast kon - kurentsivõimelisemana ning suutlikumana.

66. 65 te, komponentide ja kasutatavate tööriistade tööiga läbi ennetava hoolduse soovi- tuste. Ennetava hoolduse süsteem kergendab hooldustöötajate tööd läbi detailse seadme - te ja komponentide ülevaate ja analüüsi erinevate tööpinkide varuosadest ja kom - ponentidest ning nende reaalsest ja prognoositavast elueast. Süsteem võimaldab et - tevõtetel hoida kokku hoolduskuludelt ja suurendada tootmisseadmete tootlikkust. Uued materjalid ja materjalitehnoloogiad Multifunktsionaalsed keraamikapõhised materjalid (teemajuhid: prof Irina Hussainova ja prof Jakob Kübarsepp) Uute materjalide, sh pulbermetallurga meetodil toodetavate materjalide (pulber - materjalide) ja materjalitehnoloogiate arendamine on üks konkurentsivõime tõstmi - se võimalustest tööstuses. Selliste materjalide esindajaiks on keraamilis-metalsed komposiitmaterjalid, nn kermised – suure kõvadusega, rasksulavate ühendite (kar - biidid, karbonitriidid, boriidid jne) ja metallide baasil materjalid. Uuringuid paren - datud mehaaniliste ja korrosiivsete omadustega kermiste valdkonnas on suunatud laias temperatuurivahemikus kulumiskindlate karbiidide, nitriidide ja karbonitriidide baasil tribokomposiitide väljatöötamisele. Uurimistöö on fokuseeritud peamiselt titaankarbiid, -nitriidi ja -karbonitriid (TiC, TiN, TiCN) ning kroomkarbiid (Cr 3 C 2 ) baa - sil põhinevatele komposiitidele. Tööstuslikeks rakendusteks suunatud uuringute näited on alljärgnevad: • Kermiste arendamine tööriistamaterjalina kasutamiseks alumiiniumisulamite ja madalsüsinikteraste otshõõrdekeevitusel; • Ni- ja Co-vabade TiC-, TiCN- ja Cr 3 C 2 -põhiste kermiste arendamine, kasutades al - ternatiivse metallfaasina neis rauasulameid (terasid) ja tehnoloogiatest erinevaid paagutustehnoloogiaid nagu survepaagutus, reaktsioonpaagutus, plasmaaktiiv - paagutus jt., asendamaks kermiste koostises kalleid ja toksilisi metalle (Ni ja Co). Uute funktsionaalsustega (multifunktsionaalsete) ja pikema tööeaga materjalide loomine on väga huvipakkuv tööstusele ja dikteerib kiirenevat interdistsiplinaar - set koostööd mehaanika, materjaliteaduse, inseneeria, füüsika, keemia ja bioloogia valdkondades. Teadustöö fookuses on eelkõige keraamika baasil multifunktsionaalsed hübriid- materjalid. Grafeenlisanditega ülielastne alumiiniumoksiidkeraamika on suhteliselt sitke ja tugev, samas hea elektrijuhtiv materjal. Lisandite sisseviimiseks on võimalik varieerida mehaanilisi ja funktsionaalseid omadusi, luues isotroopsete või anisot - roopsete funktsionaalsete omadustega gradientmaterjale. Üheks näiteks on suuna - tud elektrijuhtivus kombineeritud astmelise kõvaduse muutusega ristlõike ulatuses. Multifunktsionaalsete struktuuride valmistamine sädeplasmapaagutuse ja kihtlisan - dustehnoloogia teel läbi kontrollitava makro- ja mikrostruktuuri disaini lubab saada tuunitud omadustega materjale.

92. 91 ARENGUSUUNAD Digitaliseerimine Robootika Autonoomsed täisautomati - seeritud töökeskused Tehisintellekt Inimene-masin integratsioon Integratsioon ja arvuti- võimsuse suurendamine Digitaalsuse ja funktsio- naalsuse seos OOTAMATUSED Tarneahelates Rahvusvahelistel turgudel Ärimudelites Finantsinstrumentides Koostöös OHUD Looduskatastroofid Kliimamuutused Rändeprobleemid Tööjõu nappus Tööjõu vananemine Küberohud Eetilised mõjud Religioossed mõjud Sõjalised konfliktid noloogiaettevõtete, ülikoolide ja tootmisettevõtete vahel. Et paindlikult arvestada nii ärikeskkonna, kui ka tehnoloogia arendustega seonduvaid muutusi, tuleb liikuda ettevõtte jaoks parajate sammudega, silmas pidades strateegilist terviklahendust ja reaalseid vajadusi. See on paras väljakutse, aga teisiti ei ole võimalik, sest igasugune paigalseis on paratamatult tagasiminek. Refereerides Eesti Panga mõningaid tõeks - pidamisi, võib kokkuvõtvalt Eesti masinatööstuses väljakujunenud olukorda referee - rida alljärgnevalt: • Tänu „odavale rahale“ ja muutuvale majanduskliimale võiks ettevõtetel olla soo - dus aeg uute võimaluste leidmiseks ja ekspordipotentsiaali arendusteks. • Lühike väärtusahel ja vähene lisandväärtus toodetel ei võimalda vajalikke ja konkurentsivõimet kindlustavaid tehnoloogilisi arendusi, mille tõttu kujuneb nn „Keskpärasuse lõks“. • Töövõimelise elanikkonna arv väheneb ja palgakulu suureneb, mis peaks olema tõsiselt võetavaks mõjuriks lisandväärtuse suurendamisel, mis omakorda tekitab „Muutuste paratamatuse“. • Väikesed investeeringud arendustegevusele pärsivad konkurentsivõimet ja või - vad tekitada „Paigalseisu ohu“. • Digitaliseerituse, automatiseerituse ja ka paindlikkuse tase ettevõtetes on selgelt madal, mistõttu „Tootlikkus on ohus“. • Ettevõtted pole väga ambitsioonikad arendusteks, ka uute ärimudelite arendus - teks. Kuid uued, kaasaegsed tehnoloogiad ja ärimudelid on vajalikud, et tagada „Konkurentsivõime kindlustamine“. Siinkohal on mõnede juhusliku valimi Eesti masinatööstuse ettevõtete olemus ja nägemus tänapäeva tiheda konkurentsiga maailmaturul toimetamise kohta. Siit saab siis mõtiskleda, mis meil hetkel on hästi ja kuhu ning kuidas edasi peaksime liikuma. Tabel 1. Trendid masinatööstuses

69. 68 Pinnatehnika − õhukesed ja paksud kulumiskindlad kõvapinded (teemajuhid: vanemteadur Vitali Podgurski, teadur Andrei Surženkov) Uuenduslikke õhukesi ja pakse pindeid võib vaadelda kui spetsiaalsete rakenduste jaoks projekteeritud eriomadustega komposiitmaterjale, millede arendus põhineb enamjaolt hübriidmaterjalide tehnoloogial. Õhukeste pinnete uurimisgrupp tegeleb füüsikalise aursadestuse ( physical vapor deposition, PVD ) ja keemilise aursadestuse ttel (CVD) saadud pinnetega (nano-, mikro- ja makrotasandil hübriidstruktuurid; mono-, mitmekihilised, gradient- ja nanokomposiitpinded). Arendamisel on uued teemant- ja oksiidpinded. Teemantpin - nete laialdased triboloogilised rakendused tulenevad nende kõrgest elastusmoodu - list ja kõvadusest; nad sobivad kasutamiseks masina- ja mäetööstuses lõikeriistade pindamiseks. Kuna lõikeriistade jaoks on oluline kulumiskindlus kõrgel temperatuu - ril, on eriline huvi teemantpinnete kõrgtemperatuurse tribokäitumise vastu. Oksiidpinnetest on üheks uurimisteemaks AlCr-oksiidipõhiste pinnete termopüsi - vus. See on oluline metallilõikeprotsessis esinevate ekstreemselt kõrgetest tempera - tuuridest, mis nõuab eri omadustega pinnete kasutamist. Pinnete valikul lõikeriista pindade oksüdeerumise takistamiseks ja omaduste muutuste välistamiseks kõrgetel temperatuuridel tuleb arvestada järgnevaid nõudeid: pinde faaside stabiilsust, kõrg - temperatuurset kulumist, oksüdeerumiskindlust, soojusjuhtivust, keemilist inert - sust, soojuspaisumistegurit jt. Rakendusuuringud keskenduvad eripinnete kasuta - misele tööriistade (lõiketööriistad, täppisstantsidetailid ja survetöötlusvormid jne) kulumiskindluse tagamiseks. Teadustöö paksude pindade pinnete valdkonnas on fokuseeritud eelkõige raua baasil maatriksi ja karbiidi (WC/W 2 C) ning kermise osakestega (WC-Co, Cr 3 C 2 -Ni, TiC-NiMo) armeeritud komposiitkõvapinnetele, mis sobivad tööks erinevais abrasiivkulumise tingimustes (abrasioon, erosioon, abrasiivlöökkulumine) laias temperatuurivahemi - kus (20−650 °C). Eesmärk on saada ühelt poolt pindeid tööks etteantud ekstreemsetes töötingimus - tes, teiselt poolt madalama maksumusega pindeid. Paksude kõvapinnete saamiseks kasutatakse kiirleekpihustust ( high-velocity oxy-fuel spray, HVOFS ) ja plasmakaar - pealesulatust (plasma transferred arc welding, PTAW). Pihustamise teel saadud pin - nete paksus on reeglina kuni 1 mm, pealesulatuse teel saadud pinnetel kuni 10 mm. Pihustuspinnete eeliseks on pidamisel madalam temperatuuri mõju (200-300 °C) pinnatavale materjalile ja sellest tulenevalt minimaalsed struktuurimuutused ja de - formatsioonid; sulatuspinnete korral aga väga hea pinde adhesioon alusmaterjaliga ja hea vastupanu löökkulumisele. Viimase aja uuringud on pühendatud pihustuspulbrite saamisele läbi mehaaniliselt aktiveeritud sünteesi kui ka in-situ sünteesitud karbiidist pulberpinnete saamisele. Paksud kõvapinded on mõeldud kasutamiseks eelkõige väga abrasiivsetes tingimus - tes, näiteks mäenduses (kaevandusseadmed), põllumajanduses (maaharimismasi - nad); konkreetseteks kasutusnäideteks on pinnaseteisaldusmasinate tööorganid, haamerveskite haamrid, betoonipumpade detailid, sahaterad jt.