Eesti Masinatööstuse Liit võttis koostöös Swedbank tööstusosakonnaga kokku masina- ja metallitööstuse 2019 aasta. Suur tänu Raul Kirsimäe'le ja Raimo Rahumeel'ele Swedbank tööstusosakonnast. 

Eesti Masinatööstuse Liidu liikmeskond kasvab järjepidevalt, mistõttu ollakse oma 115 liikmega suurim töötleva tööstuse erialaliit. See on märk sellest, et ettevõtted on muutunud koostööaltimaks ja paindlikumaks jagada oma kogemusi ja know-how’d. Ka on masinatööstuse esindajad aktiivsemad kui iial varem ja pälvinud Eesti ühiskonnas laiemat tähelepanu: Aasta tööstur ja Aasta insener Arno Kütt Cleveronist, Aasta Naine – Emöke Sogenbits Hanza Mechanics, Aasta Logistikategu 2019 - Operaili multimodaalsed kaubaveod jt. Masinaehitus on läbi aegade olnud üks suuremaid eksportööre, mistõttu on Eesti jaoks tegemist võtmetähtsusega sektoriga.

MÜÜGIMAHU JA KASUMLIKKUSE KASV 2019 III kvartalis oli masina- ja metallitööstuse käive 9,4% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal (Statistikaamet). Viimase kolme aastaga (2018 vs 2015) on suutnud käivet kasvatada 82,6% masina- ja metallitööstuse ettevõtetest, kasumlikkust (EBITDA marginaali) on samal perioodil aga suutnud tõsta vaid 39,1% ettevõtetest. Tulemusest võime järeldada, et ettevõtete ärimudelid on seni toetunud lisamahule, kuid välisnõudluse nõrgenemise ja sisendite hinnakasvu tõttu on järjest enam oluline, et fookuses oleks efektiivsuse kasv. (Swedbanki tööjõukulude kasvu analüüs, valim 24 masina- ja metallitööstuse ettevõtet). * valimis suured ja keskmise suurusega ettevõtted

PEAMISED KASUMLIKKUSE MÕJUTAJAD Viimasel kolmel aastal (2018 vs 2015 kasumlikkus) on suurim mõju kasumlikkusele olnud tooraine ja materjalikulude tõusul ja tööjõukulude kasvul. Kasumlikkus on langenud 60,9% ettevõtetest ning nende seast 71,4% on olnud põhjuseks tooraine ja materjalikulude osatähtsuse suurenemine. 35,7% võib kasumlikkuse languse põhjusena tuua välja tööjõukulude osatähtsuse suurenemise, muud kulud on kasumlikkust mõjutanud suhteliselt vähe. Tulemusest võime järeldada, et kui ettevõtted on kiire palgakasvu tingimustes suutnud tööjõukulude kontrollimisega veel suhteliselt edukalt toime tulla, siis oluliselt kehvem on olukord materjalikulude ohjeldamisega, mis võib viidata vähesele tuletisinstrumentide kasutamisele, lühikestele kokkulepetele tarnijatega ning ebaefektiivsele varude juhtimisele. (Swedbanki tööjõukulude kasvu analüüs, valim 24 masina- ja metallitööstuse ettevõtet)

TÖÖJÕUKULUD, KESKMINE PALK JA TÖÖTAJATE ARV (STATISTIKAAMET) 2019. aasta III kvartalis oli masina- ja metallitööstuse keskmine tööjõukulude osakaal suhtena käibesse 17,8%. Aasta tagasi samal ajal oli näitaja 19,4% (2018 III kv), ettevõtted on suutnud tööjõumahukust vähendada. Näitaja on aga endiselt kõrgem kui töötlevas tööstuses keskmiselt (2019 III kv: 16,4%). 2019. aasta III kvartalis oli masina- ja metallitööstuses keskmine brutopalk 1594 eurot ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga on toimunud 5,8% kasv (2018 III kv: 1507 eurot). Keskmine tööga hõivatud isikute arv on masina- ja metallitööstuses 2019. aasta III kvartali seisuga 25 582, mis on ligikaudu 6,4% võrra madalam kui aasta tagasi samal ajal (2018 III kv: 27 336). Vähenemise on põhjustanud eelkõige metalltoodete tootmine.

TÖÖJÕUKULUD JA KESKMINE PALK (SWEDBANKI ANALÜÜS) 2018. aastal oli masina- ja metallitööstuse keskmine tööjõukulude osakaal suhtena käibesse 20,8%, mis ületab oluliselt töötleva tööstuse keskmist (17,1%). Keskmine palgakasv on juba aastaid olnud tööstuses keskmiselt 6-8% ning sama trendi jätkudes on tänases majanduskeskkonnas haavatavad ligikaudu pooled rasketööstuse ettevõtted. Edasi ei tohiks lükata investeeringuid automatiseerimisse, mille tasuvusaeg on alla viie aasta. Keskmine brutopalk oli 2018. aastal masina- ja metallitööstuses 1633 eurot, reaalselt teenis aga keskmine alamsektori töötaja 1468 eurost brutopalka (89,9%), mis viitab sellele, et sektoris on mõningad väga kõrget töötasu maksvad ettevõtted.

MAJANDUSLIK LISANDVÄÄRTUS (SWEDBANKI ANALÜÜS) Masina- ja metallitööstuses kasvas lisandväärtus töötaja kohta 2018. aastal 15,9%, ületades 41 000 eurot ning olles madalam vaid puidutööstusest. Tõus on väga positiivne, vahemikus 2015-2017 kasvas lisandväärtus kokku vaid 1,5%. Suurema osa lisandväärtusest moodustavad tööjõukulud (66,6%), ärikasumi osa on 20% ning kulumil 13,4%.

KASUMLIKKUS (SWEDBANKI ANALÜÜS)2018. aastal oli masina- ja metallitööstuses keskmine EBITDA marginaal 9,9%, aasta varem oli näitaja 9,0%. 2018. aastal pöördus pärast kaheaastast langust masina- ja metallitööstus uuesti tõusule ning ületab uuesti töötleva tööstuse keskmist (9,3%).

INVESTEERINGUD (SWEDBANKI ANALÜÜS) Masina- ja metallitööstuse 2015-2018 keskmine investeeringute ja müügitulu suhe on 8,1%, mis ületab töötleva tööstuse keskmist (7,5%). Töötlevas tööstuses on investeeringutel märkimisväärne positiivne efekt kasumlikkusele, investeerimise osas ülemise veerandi ettevõtted omavad keskmiselt 9,4% võrra kõrgemat EBITDA marginaali kui alumise veerandi ehk vähem investeerinud ettevõtted. Eelmisel aastal (2018) toimusid masina- ja metallitööstuses agressiivsed investeeringud, millele viitab kõrge asendamiskordaja ehk investeeringute ja amortisatsioonikulu suhe: 2,32. Tööstuse keskmine on viimasel neljal aastal olnud 1,98.

EKSPORT (STATISTIKAAMET)2018. aastal suurenes masina- ja metallitööstuse ekspordimaht võrreldes eelmise aastaga 6,5% (eksport: 1,748 miljardit) ning moodustas käibest 56,5%. Tuginedes Swedbanki tööstusettevõtete uuringule (2019), siis on masina- ja metallitööstuse ettevõtete jaoks ekspordi osas kõige olulisemad sihtriigid Soome ja Rootsi.

OMAKAPITAL JA BILANSI SEIS (SWEDBANKI ANALÜÜS) 2018. aastal oli masina- ja metallitööstuse kapitaliseeritus (omakapitali %) keskmiselt 46,2% (2017: 46,5%) ning on püsinud aastate lõikes stabiilne. Ettevõtetel on piisavalt omavahendeid.

INVESTEERINGU TOOTLUS (SWEDBANKI ANALÜÜS) Töötlevas tööstuses on investeeringute tootlus (ROI) keskmiselt 17,3%, mis on atraktiivne ning peaks julgustama ettevõtteid investeeringuid tegema.

Soovime kõikidele Eesti Masinatööstuse Liidu liikmetele ja koostööpartneritele rahulikku jõuluaega ja tulemuslikku uut 2020 aastat. Uute kohtumisteni!