Projekti tutvustus

INNOCLUS on akronüüm tähistamaks Euroopa Liidu rahastatavat arenguprojekti:  "Innovatiivne klastriarendus masina-metalli-aparaaditööstuses“. 

Projekti kestus : 11 kuud

Programm: Phare CBC SPF

Projekti eelarve: 61 755 EUR (0,96 milj. kr)

Projekti partnerid: Tallinna Ettevõtlusamet, Eesti Masinatööstuse Liit (EML), Edela-Soome Omavalitsuste Liit (Varsinais-Suomen liitto), Tartu Linnavalitsus, eksperdid Soome Tööstusliidust ja Turu Täiskasvanute Koolituskeskusest.

Projekti koordinaator: Ingrid Hindrikson, Tallinna Ettevõtlusamet

Tegevused:

Klastripõhise majandusarengu kolm põhisuunda 

 1. Majandusklastri uuring ja analüüs

Ettevõtete kulutused kasvavad koos ressursside maksumused kasvuga, samuti tõusevad pidevalt klientide ootused toodete ning teenuste kvaliteedi ning realiseerimistsükli kestuse osas. Piisava arengu tagamiseks on oluline investeerida üha rohkem majandus- ja ärikeskkonna alustesse (inimressursid, finantseerimisvõimalused, infoallikad ja teavitustegevus, õigusloomealane tugi, töökeskkond) ning neid mõjutavatesse teguritesse.

Antud tegevussuunal uuritakse organisatsiooni arengut majanduskeskkonna arendamise kaudu, pöörates tähelepanu ettevõttele ja seda ümbritsevale ärikliimale. Ettevõte tegutseb majanduskeskkonnas, kuhu kuuluvad haldus-, juriidilised, haridus- jt tugistruktuurid. Oluline on teada saada, milline on toimiva majandusklastri olemus, mis soodustaks äritegevuse aktiivsust ha aitaks organisatsioonil teha objektiivseid, ratsionaalseid ja õigeaegseid otsuseid.

Projekti kestel luuakse selline mudel masinaehituse, metalli- ja aparaaditööstuse ettevõtete baasil (5+5+6 ettevõtete), kaasates tugistruktuure. Loomisel arvestatakse ka regionaalsete eripäradega (Tallinn - Tartu).

2. Integratsiooniklastri uuring ja analüüs

Ettevõte oma majandustegevuse teostamiseks peab olema koostöös äriketi (juhtimine, arendus, teostus, logistika) erinevate elementidega. Üheks ettevõtte tootlikkuse tõstmise ja ajastatud tootmise organiseerimise võimaluseks on tootjate - tarnijate hea koostöö – tarneahelate optimeerimine. Vaadeldakse koostöövõrgustikku just erinevate osapoolte soovide ja vajaduste kooskõlastamise aspektidest käsitletuna.

3. Valdkonnakeskse koostöövõrgustiku uuring ja analüüs

Eesmärgiks on ettevõtete tehnoloogiliste võimaluste kirjeldus ja analüüs, mis annab aluse:

• ettevõtte ressursside kokkuhoiuks;
• tehnoloogiliste võimaluste ratsionaalseks kasutamiseks;
• tellimuste täitmise paindlikumaks tõstmiseks;
• inimressursi ratsionaalseks kasutamiseks;
• tellimuste täitmise tähtaja lühendamiseks;
• kvaliteedi kindlustamiseks.

Koostöövõrgustiku arenguvaldkonnad:

1. Instrumenditootjad;
2. Autotööstuse allhankijad;
3. Masina- ja aparaadiehitusfirmad;
4. Ehitusmaterjale tootvad firmad.

 a)  Esimeses instrumenditootjate koostöövõrgustiku arendusfaasis (INNOCLUS I) saadi valmis ettevõtete tehnoloogiliste võimaluste kirjeldusmudel, selle baasil analüüsiti ettevõtete koostöövorme lähtuvalt nende tehnoloogilisest valmisolekust.

INNOCLUS II eesmärgiks selles osas on virtuaalkeskkonnas praktilise koostöö edasiarendus (ressursside hindamine ja jaotus), muutes seeläbi tellimuste käsitlemise protsessi efektiivsemaks ja operatiivsemaks.

b) Paljud ettevõtted masina- ja aparaaditööstuse, aga ka plast- ja metallvalu sektoris teevad allhanget autotööstuse ettevõtetele. Alates 2005 jaanuarist on nõuded allhankijatele karmistunud (W.Bruderi presentatsiooni andmed 12.05.04 Tallinnas "Eesti tööstuse perspektiivid Euroopa Liidus"). Seetõttu on otstarbekas kaardistada autotööstuse allhankega tegelevate firmade tehnoloogilised võimalused kaardistada (INNOCLUS I mudeli põhjal) ning arendada nende ettevõtete  koostöövõrgustikku, tagades seeläbi piisava arengu ning konkurentsivõime tõusu.

c) Süstematiseeritakse tehnoloogiliste võimaluste andmebaas ja ühendatakse see METNET andmebaasiga. Andmebaasi kantakse 50 masinaehituse, metallitööstuse ja aparaadiehituse sektori ettevõtte tehnoloogilised võimalused.

d) Viiakse lõpule virtuaalse tugikeskkonna väljatöötamine. Näitamaks lahenduse universaalsust sisestatakse andmed ka ehitusmaterjale tootvate ettevõtete kohta. Vajadusel mudelit kohandatakse ning töötatakse välja täiendavad andmebaasi laiendused vastava valdkonna ettevõtete tehnoloogiliste võimaluste kirjeldamiseks.

4. Seminarid: avaseminar Eestis
5. Õppereisid: Eestis ja Soomes
6. Klastrimudeli väljatöötamist ja uurimistulemuste analüüsi kajastav veeb
7. Projektitulemuste evalveerimine

 Projekti põhilised sihtgrupid

• Sektori ettevõtted - 4000
• Uuritavad ja kaardistatavad ettevõtted( 3 erinevas uuringus osaleb 50+10+6 firmat )
• Majanduse tugiorganisatsioonide esindajad mõlemast riigist ( Eesti-Soome )

 Rahvusvaheline mõju: