KLASTRI ARENDUSVÕIMALUSED MASINA-,METALLI-, JA APARAADITÖÖSTUSES

SEKTORI OLEMUS NING ARENGUTRENDID

Suurenev konkurents nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil on esitanud ettevõtete toimimisele ja toodete ning teenuste kvaliteedile järjest suuremaid nõudeid. Et olla konkurentsivõimeline ja säilitada head majanduslikku tulemuslikkust on organisatsioonidel vaja rakendada üha efektiivsemaid juhtimis-, majandamis-, kontrolli-, jms süsteeme. Need süsteemid peavad tagama toote ning teenuse kvaliteedi stabiilsuse ja vajadusel ka paranemise, organisatsiooni funktsioneerimise (sh juhtimise) efektiivsuse tõusu ning lõpuks kõikide huvipoolte rahulolu.

Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstus omab head positsiooni teiste töötleva tööstuse valdkondade seas. Eksporditasemelt, mis moodustab ca 26% kogu töötleva tööstuse ekspordist ollakse metsa-, puidu- ja mööblitööstuse järel 2. kohal. Tööstusharu arengutrend on olnud pidevalt positiivne. Käibemahud on kasvanud oluliselt, kusjuures käibemahtude hüppeline kasv toimus 2003.a. (vt tabel A1.1.).

Tabel A1.1.

         Tööstusharu käibekasvu dünaamika aastatel 1995-2000 ja 2002-2004 

Allikas: Estonian Trade&Investment Review No 02/2000 © Estonian Chamber of Commerce and Industry, FEEI 2001. 

Allikas: Eesti Statistikaamet

Joon. A1.1 Tegevuse geograafiline kontsentratsioon ja üldeksport maakondade kaupa (2003 juuli)

Tabel A1.2.

Põhilised müügiargumendid ja võimalikud ohud masina-, metalli- ja aparaaditööstuses

Ekspordi olulisemad sihtriigid olid 2003.a. tööstusharu allharuti mõnevõrra erinevad, nagu ka näha alltoodud jaotusest.

Masinaehitus: Soome 38%; Rootsi 17%; Saksamaa 7%; Läti 6%
Metallitööstus: Soome 15%; Saksamaa 11%; Rootsi 12%; Läti 10%
Transpordivahendite tootmine: Rootsi 13%; Venemaa 37%; Soome 13%; Läti 7%
Aparaadi- ja elektroonikatööstus: Soome 50%; Rootsi 18%; Saksamaa 11%; Ungari 4%.

Ettevõtete hinnangu kohaselt on suurimaks tootmismahu kasvu pärssivaks põhjuseks (kvalifitseeritud) tööjõu puudusega seotud probleemid. Tööstusharu annab tööd ca 20 000 töölisele, kusjuures viimastel aastatel on pidevalt juurde võetud uut tööjõudu. Hinnanguliselt kavatsetakse 2005.a luua sektoris juurde ca 4000 uut töökohta.

Tabel A1.3

                                   Töötajate arv tööstusharus 2004.a.

 Keskmine palk tööstusharus 2004.a. oli 6924 krooni, mis on olnud pidevalt tõusutrendis. Keskmist palka mõjutab vahetult tööviljakus. Kuigi tööviljakus on aasta-aastalt pidevalt kasvanud (vt tabel A1.4), jääb see ometi veel oluliselt maha arenenud tööstusriikide ettevõtete tootlikkusest.

Tabel A1.4

Tootlikkuse dünaamika 1995–2003

Allikas: ESA, “Tööstus” nr 4, 2002a.

Tööstusharu erinevates valdkondades on samuti tööviljakuse tasemed erinevad. Nagu tabelist A4 nähtub, on käive inimese kohta aastas kõige kõrgem metallitootmises ja madalaim masinate-, seadmete tootmises (Vt tabel A1.5).

Tabel A1.5

Tööviljakus ME tööstusharus 2003.a 

Teatavaks probleemiks on ka asjaolu, et palga reaalkasv on üldiselt pidevalt ületanud tootlikkuse kasvu (vt joon. A1.2)

Allikas: Eesti Statistikaamet
Joon. A1.2 Palga ja tootlikkuse kasv

Tööstusharu arengutrendidest EL maades lähiaastatel:

• Masina-, metalli-, ja elektroonikatööstuse oodatav majanduskasv on EL-maades ORGALIME andmetel 2004.a. 3,3% ja 2005.a. vastavalt 2,5%. Üle 5%-line kasv oli 2004.a. Austrias, Saksamaal, Rootsis ja Šveitsis. Üle 9%-line ekspordi kasv oli Saksamaal, Itaalias, Norras ja Rootsis. Veidi tagasihoidlikumat, kuid kindlasti positiivset kasvutrendi nii ekspordi kui tööstustoodangu osas oodatakse ka 2005.a. Tööstustoodangu keskmiseks kasvuks prognoositakse ca 1,5-3% ja ekspordimahtude kasvuks ca 5-8% (Saksamaal, Hollandis, Rootsis, Šveitsis). Praktiliselt 0-lähedast kasvu nähakse ette Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal.
• Tööstusharu töötajate üldarv Euroopas on üle 7 miljoni. Töötajate üldarv püsis 2004.a muutumatuna Austrias, Prantsusmaal, Itaalias, Šveitsis. Teistes EL 15 liikmesriikides langes töötajate arv keskmiselt 1,5-3%. Ootused töötajate arvu kasvuks 2005.a on pea kõigis EL liikmesriikides, v.a Belgia ja Suurbritannia.
• Tööjõu tunnihinnad tõusevad kõikides EL 15 liikmesriikides. 2004.a oli tunnihinna tõus ca 1,0-4,6% (keskmiselt 1,9%). 2005.a prognoositakse tõusu ca 1,4%.
• Ekspordimahtude kasv 2004.a oli EL-i mittekuuluvatesse maadesse mõnevõrra kiirem kui EL-I liikmesriikidesse. Vastavad näitajad olid 7-10% ja 4-8%. Kiirem ekspordi kasv on elektrotehnika ja ICT toodangu valdkondades. Mõnevõrra väiksem ekspordimahtude kasv oli masinaehituses (ca 6,6%) ja aparaaditööstuses (ca 5,9%).
• Investeeringute mahud 2004.a samuti suurenesid. Masinaehituses ca 10%, IT valdkonnas 7%, elektrotehnikatööstuses ca 20%.
 

Tööstusharu arengutrendidest Eestis

Tööstusharu ettevõtete ootused on üldiselt positiivsed, kuid konkurentsivõimes püsimiseks tuleb märksa tõsisemalt panustada edasistele arengutele. Tööstusharu arengut ja selleks vajalikke prioriteete oleks otstarbekas vaadelda kolmelt tasandilt lähtuvalt:

1. Riigi tasand
1.1. Tuleks selgelt ja objektiivselt määratleda riigi huvid masina- ja aparaadi- ning elektroonikatööstuse valdkondades, garanteerides nende huvide realiseerimiseks vajaliku majanduskeskkonna ja selle püsivuse pikema aja vältel.
1.2. Riigieelarvelise teadus- ja arendustegevuse rahastamisreeglid peaksid teenima Eesti tööstuse ja kogu majanduse arendamise huve.
1.3. Kogu koolitustellimus haridusasutustele peaks olema kompleksne ja lähtuma riigi esmahuvidest ning tööstuse prioriteetidest ja arengusuundadest.
1.4. Määratlema peaks ekstensiivse arengu võimalused tööstusharus e. kuidas katta tööjõu vajadus, keda Eestist praktiliselt leida ei õnnestu – võõrtööjõu küsimus.

2. EML tasand
2.1. Määratleda kindlaks, fikseerida ja esindada Liidu liikmete ühishuvisid rahvusvaheliselt, valitsuse ja konkreetse probleemvaldkonna tasanditel.
2.2. Kootöövõrgustike ja klastrite arendus, mis võimaldavad ressursse kokku hoida ning efektiivsemalt toota piiratud ressursside olukorras.
2.3. EML–i liikmete, aga ka teiste huvipoolte tegevuste sünergeetiline koordineerimine, ühiste traditsioonide loomine ning ühtse masina- ja aparaadiehitajate peretunde loomine.
2.4. Tõhusam sekkumine õppeasutuste õppekavade koostamise protsessi, arvestades õppekava korreleerumist konkurentsivõimelise tootmise vajadustega.

3. Ettevõtte tasand
3.1. Töötajaskonna koolitus selle kõikides vormides ning inimressursside pideva arenduse protsessi elluviimine
3.2. Valmisolek mehhatroonika süsteemide ulatuslikumaks kasutuselevõtuks ja ka omapoolseks edasiarenduseks (APJ tööpingid, töötlemiskeskused, tootmisliinid, laosüsteemid, tööstusrobotid, jms.).
3.3. Investeeringute juures arvestada “naabrite” tehnoloogiliste võimalustega ning seada eesmärgiks kasulike koostöövõrkude arenduse, mis võimaldaksid jagada ressursse.
3.4. Julgem investeerimine teadusuuringutesse, sh konkreetsete tehnoloogiate, tootmissüsteemide väljatöötamisse ja kasutuselevõtmisse, tootmise juhtimise ja planeerimise süsteemide kasutuselevõttu, kvaliteedijuhtimissüsteemide arendusse.
3.5. Uute alternatiivsete tootmisvõimaluste ja turgude otsimine.
3.6. Toote arendus, eesmärgiga vähendada allhanketööde osatähtsust.
3.7. Põhimõtteliselt uute võimaluste otsimine.

UURING

Uuringu valdkonnad:

A1 – geograafiline klaster. Uuritakse ettevõtete vahelist koostööd ja koostöö olemust geograafiliselt: Tallinn/Harjumaa – Tartu / Lõuna Eesti.

A2 – valdkonna klaster. Uuritakse autotööstusele allhanget tegevate ettevõtete üldisi huve ja võimalusi koostööks ning vastavas klastris osalemiseks.

A3 – koostöövõrgustik. Uuritakse tööriistatootjate ettevõtete tehnoloogilisi võimalusi ja potentsiaali koostöövõrgustikus osalemiseks ressursside ratsionaalsema ärakasutamise eesmärgil.

Uuringu aluseks on põhimõte üksikult üldisele, mis väljendub läbi ahela:

• ettevõte;
• klaster;
• tegevusvaldkond;
• sektor.