Projekti koostöövõrgustik

Ettevõte, mille moodustab hoonestus, tööpingipark, tehnoloogiad ja töötajaskond, asub  konkreetses haridus-, õiguslikus-, finants-, majanduslikus ja poliitilises keskkonnas. Ettevõte ja selle ümbruskond moodustabki füüsilise ettevõtluskeskkonna. Ettevõte võib olla vähem või rohkem seotud teiste teda ümbritsevate ettevõtetega ning tugistruktuuridega. Siit tuleneb mõiste koostöö ja koostöö erinevad realisatsioonivõimalused. Funktsionaalsed kooslused, mis väljuvad ühe ettevõtte või kindlalt struktureeritud ettevõtete grupi (kontsern) piirest, on kujutatud joonisel 1.

Joon.1  Ettevõte ja tema ümbrus

Tänapäeva majanduselus on enim levinud alljärgnevad funktsionaalsed kooslused (tööstusstruktuurid, vt joon. 2):

•  Strateegiline allianss

•  Klaster

•  Virtuaalettevõte

•  Võrgustik

Strateegiline allianss pikaajaline koostöökokkulepe kahe või enama sõltumatu partneri vahel, kes jagavad ressursse, et saavutada olulisi strateegilisi eeliseid: turuosa laienemine, tehnoloogilise baasi laiendamine.
Klaster on omavahel konkureerivate, koostööd tegevate või sõltumatute institutsioonide kontsentratsioon, mis on seotud turunduslike või muude (konkurentsivõimet tugevadavate) kõikvõimalike sidemetega. (Kaubandus-Tööstuskoda /London)

Klaster on turunduslike ja mitteturunduslike sidemete süsteem geograafiliselt kontsentreerunud (tavaliselt regioonidesse) ettevõtete ja muude institutsioonide vahel. Klastri olemus seisneb  igapäevaselt ärilistel personaalsetel suhetel, mis nõuavad geograafilist lähedust, kestvust ning formaalseid ja mitteformaalseid kontaktikanaleid (Abramson , 1998).
Virtuaalettevõte on moodsatel telekommunikatsioonivahenditel baseeruv kitsama või ulatuslikuma, pikema või lühiajalise koostöö vorm.

Joon.2  Funktsionaalsed kooslused

Kehtib väide, et tänapäeva tootmist saab ja tuleb käsitleda vaid komplekslahendusi otsides. Globaliseerumine ja integreerumine on võrgustike moodustamise lähtekohtadeks.
Kui sõlmpunktid ja nendevahelised sidemed on defineeritud ja nad asetsevad kindlal territooriumil,
moodustub struktuur.
Kui struktuur on suletud, fikseeritud, siis võrgustik on reeglina avatud.
Tootmisstruktuurid ja ettevõtte ümbruse võrgustik on reeglina avatud.
Tootmisstruktuurid ja ettevõtte ümbruse võrgustikud on omavahelises tihedas seoses.
Võrgustiku üldised eesmärgid on alljärgnevad:
1. Jaotada toimingud või tegevusi -- kooperatsioon paremate saavutuste nimel
2. Jaotada teadmisi ja /või informatsiooni -- koostöö konkurentsivõime tugevdamiseks
3. Jaotada eesmärke, ülesandeid ja toiminguid -- saavutatakse suurem professionaalsus väiksemate kulutuste ja lühema ajaga.

Tootmise poolest vaadatuna võrgustik kujuneb läbi ettevõtte ümbruse ja võrgustiku kandjaks on metodoloogia, juhtimine, logistika tehnoloogia, informatsioon jne. Võrgustike erinevaid väljendusi on palju. Väljendused lähtuvad eesmärkidest.
 

Tabel 1

VÕRGUSTIK vs KLASTER

 

Võrgustikud võimaldavad ettevõtetel saada ligipääs         spetsiifilistele         teenustele madalamate kuludega	Klastrid meelitavad regiooni vajalikke spetsiifilisi teenuseid
Võrgustikel on piiratud liikmelisus	Klastril on avatud liikmelisus
Võrgustikud põhinevad lepingulistel suhetel	Klastrid põhinevad sotsiaalsetel väärtustel, mis kindlustavad      usaldust      ning      julgustavad vastastikust suhtlemist
Võrgustikud   teevad   ettevõtetele   komplekssete toodete osutamise lihtsamaks	Klastrid loovad nõudlust teistele ettevõtetele
Võrgustikud põhinevad koostööl	Klastris leiab aset nii konkurents kui ka koostöö
Võrgustikel on ühised ärilised sihid	Klastril on kollektiivne visioon

Tabel 2

ETTEVÕTTE KOOSTÖÖVÕRGUSTIK

Koostöövõrgustiku ankeedi vorm allalaadimiseks on saadaval siit.

Joon. 3  Koostöövõrgustiku visioon

Joon. 4 Koostöövõrgustiku realisatsioon

Joon. 5 Masina-, aparaadi- ja elektroonikatööstuse koostöövõrgustiku arendus Eestis

Joon. 6  Ettevõtte kaardistamine koostöövõrgustikus

Koostöövõrgustiku ankeedi vorm allalaadimiseks on saadaval siit.

Joon. 7 Sektori tehnoloogiliste võimaluste andmebaasi mudel