Klastrid

KLASTRI MÕISTEST

90-aastate lõpul sai majandusteadlastele selgeks, et erinevaid majandusprotsesse kirjeldades ei piisa ainult tööstusharude kitsast sektoraalsest analüüsist, vaid arvestada tuleb ka paljude teiste elementidega, mis tööstusharu mõjutavad.

CLUSTER - a number of things of the same kind, growing or held together, (Webster`s Universal College Dictionary, 1997)

Klaster majandusteaduses: Geograafiliselt lähestikku paiknevate ühe valdkonna tootmisele spetsialiseerunud ettevõtete ja institutsioonide (ülikoolide, agentuuride, kaubanduskodade) kooslus, mis teeb koostööd ja samas konkureerib sisemiselt (Porter 2000).

Tööstusklastri eesmärk on konkurentsivõime tõstmine. Oluline on klastri arendamisel luua esmalt regionaalne koostöövõrgustik kaasates avaliku ja erasektori, MTÜ-d ja kõik muud, kes on huvitatud regiooni arengust.

Ainult koostöös saab ellu viia suuremahulisi arendusprojekte, millest üksikute ettevõtete jõud üle ei käi.

Michael Porter (1998) teooria järgi on riigi jätkusuutliku konkurentsieelise saavutamisel 4 põhitala:

• Majanduselus olemasolevad teguritingimused, mida väärtusloome ahelas kasutatakse

• Nõudlust mõjutavad tingimused, mis määratlevad edasised tootearenduse suunad

• Firmade strateegia, struktuur ja konkurents, mis määravad klastrisisese konkurentsitaseme ja stimuleerivad innovaatilist ettevõtlust

• Seotud tugistruktuurid: arendus-teadusasutused, haridusasutused, erialaliidud, esindus-organisatsioonid, konsultatsioonibürood, teised majandusharude esindajad

Joon. Tööstusklastri mudel
Sabety (1996), Porter (1990), Williams (1997), Sabourin&Pinsonneault (1997)

Tööstusklastri komponendid:

• Avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevus
• Oskustööjõud
• Täiendõppe- ja koolituskeskused
• Innovatsiooni tugistruktuurid (tehnosiirdeagentuurid, patendibürood, tööstuskojad, äriliidud jt)
• Kohalikud omavalitsused: füüsiline ja sotsiaalne infrastruktuur
• Finantsinstitutsioonid
• Vahe- ja lõpptarbijad

Klastri stimuleeriv mõju:

• Parem tööjõu- ja partnerivalik
• Ligipääs spetsiifilisele informatsioonile
• Toetus innovatsioonile ja täiendavus, pidev tootmisprotsessi arendamine
• Ligipääs institutsioonidele ja avalikele hüvistele
• Parem motivatsioon ja tulemuste hindamine
• Uute töökohtade loomine
• Suurem tootlikkus läbi uute pakkujate, tootjate, oskuste ja informatsiooni
• Parem kvaliteet. Firmad, töötades klastri sees, suudavad paremini vastata klientide soovidele
• Regiooni maine kasv
• Klastrid kasvavad iseseisvalt nagu linnadki

Tööstusklastrid, mille moodustavad firmad, teadusasutused, finantsinstitutsioonid, äriinkubaatorid, äriteenuste ja kommunikatsiooni võrgustik, on regiooni oluliseks konkurentsi-eeliseks.

El liikmesriikides läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et koostööd tegevate ettevõtete käibes on näiteks uute toodete osakaal 50% ja üksiktegutsejatel ainult 28% Ka on teada, et Eestis teeb koostööd ülikoolidega vaid 3% ettevõtetest, samas kui Euroopas teeb ülikoolidega koostööd 9% ettevõtetest.

Kõige innovaatilisemateks tegevusharudeks Eestis on masinate ja seadmete tootmine, finantsvahendus, toiduainetööstus, IT teenustega seotud tegevused, mööblitootmine, keemiatööstus ning puidu-ja paberitööstus.

Tulusa baasi innovatsiooniks moodustavad õigesti rakendatud arendustegevused. Kui võrrelda aga investeeringuid arendustegevusele, siis EL liikmesriikides on peamiseks innovatsiooniga seotud kuluallikaks arendustöötajate palgad ning katseseadmed ja –materjalid, Eestis aga seadmete ning masinate ning nende rakendamisega seotud koolituskulud.

Uued tooted annavad eelise turul. Koostöö võimaldab suuremaid ekspordimahte. Eesti ettevõtete innovatiivsuse uuringutes, mis viidi läbi 2001. aastal  näitas, et arendustegevuse alal koostööd tegevatel firmadel ulatus eksport 39% netokäibest, kuid üksiküritajatel ainult 26%.

Koostöös õnnestuks suunduda uutele turgudele, mis üksi tegutsedes jääks kättesaamatuks.